Ajal, mil ehitushinnad tõusevad, ei peaks riik vähendama investeeringuid tee-ehitusse, leiab tee-ehitajaid koondav taristuehituse liit.

Liidu tegevdirektor Tarmo Trei ütles ERR-ile, et järgmistel aastatel väheneb riigimaanteede teehoidu suunatav raha ja seda olukorras, kus riigimaanteede remondivõlg on paar aastat tagasi tehtud analüüsi järgi ligikaudu 700 miljonit eurot.

"Kui rääkida järgmisest aastast, siis hetkel teadaolevalt ehitatakse ja remonditakse Eestis 2022. aastal riigiteid umbes 17 protsenti vähem kui tänavu ehk 1797 kilomeetrit, tänavu on number 2157 kilomeetrit. Remondimeetmete mahud kokku on järgmisel, 2022. aastal ligikaudu 171 miljonit eurot, tänavu peaks sama number kokku olema umbes 188 miljonit eurot ehk teadaolev remondimeetmete maht riigiteedesse on 2022. aastal umbes üheksa protsenti väiksem," rääkis Trei.

Kiire hindade tõusu olukorras tähendab eelarve vähendamine, et ehitusmahud vähenevad veelgi, märkis Trei.

"Tööde tegelikku mahtu vähendab fakt, et põhiliste kulusisendite summad kasvavad kiirelt, olgu siis jutt energiakandjate hindadest või tööjõukuludest. Ehk riigiteedesse investeerimisel liigutakse võrreldes vajadusega vastupidises suunas," lausus ta.

Raha vähenemine võib panna objektidest loobuma

Kui võtta arvesse ka riigimaanteede Rail Balticu viaduktide eelarvet, siis väheneb 2022. aasta teede investeeringute eelarve ligikaudu 20 miljonit eurot, täpne summa selgub eelarve kinnitamisel, ütles ERR-ile transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa.

Hinnatõusul on kindlasti mõju, kuid milline, selgub järgmise aasta kevadel, kui on avatud suur osa riigihangetest, lisas Randmaa.

"Siis saab anda hinnangu ja teha otsuse, kas ja millistest objektidest tuleb meil loobuda. Objektid on meil kõikides meetmetes pingereas ja kui vahendeid jääb puudu, tuleb loobuda madalama prioriteetsusega objektidest ning lükata nad aasta võrra edasi," lausus ta.

Trei sõnul peaks olukorra, kus tuleb hakata mõtlema objektide ehitamisest loobumisele, vältimiseks riik planeerima pikaajaliselt ja kindlate eesmärkidega.

"Kehtivas teehoiukavas (THK) on suund aga hoopis teistsugune. Kui 2021. aastal on THK-s riigi teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks kokku 244 miljonit eurot, siis 2022. aastal on sama summa 206 miljonit eurot ning langeb aastatel 2023 ja 2024 149 miljonile eurole. Selline plaan ei vasta kindlasti teedevõrgu seisundi tagamise vajadusele ning seekaudu ka riigiteede arengu ja jätkusuutlikkuse võtmes vajalikule riigi konkurentsivõime eeldustele," lausus Trei, ning lisas, et lisaks riigiteedele on sama keerulises või isegi keerulisemas olukorras omavalitsustele kuuluvad teed.

Randmaa sõnul on transpordiamet kohtunud taristuehitajatega nii individuaalselt kui ka nende liiduga ja olukorda selgitanud. "On arusaadav ja mõistetav, et ettevõtlusele kärped ei meeldi. Mainimist väärib ka kindlasti see, et riigi kärped mõjutavad teedeehitust väga oluliselt, kuna eraturg selles sektoris on väga väike. Loodetavasti saame neile tulevikus positiivsemaid uudiseid edastada," lausus ta.

Lootus jääb, et investeeringuid suurendatakse

Kuigi sel aastal on riigiteede investeeringute maht viimaste aastate suurim, siis seegi ei vähenda tegelikult remondivõlga ja järgmised aastad vaid suurendavad seda, märkis Trei.

"2019. aastal tehtud riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilise analüüsi järgi oli 2019. aastal riigimaanteede remondivõlg ligikaudu 700 miljonit eurot. Kuid ka 2021. aasta investeeringud jäävad alla sellele, mida 2019. aastal tehtud analüüsis pikaajaliselt tuleks riigiteedesse investeerida, et vähendada nende remondivõlga ja tagada riigiteede areng," ütles ta.

Randmaa sõnul on järgmiste aastate eelarvet on praegu raske ennustada. "Kui kinnitatud riigi eelarvestrateegia 2021–2024 jääb kehtima, siis vähenevad summad oluliselt. Loodetavasti riigi eelarvestrateegia vaadatakse järgmisel aastal üle ja investeeringud suurenevad," lausus ta.

Trei sõnul peaksid teehoiu plaanid olema erakondade ja valimiste ülesed, sest tegu on riigi seisukohast niivõrd olulise valdkonnaga.

"Peamine takistus on poliitilise ning valimisteülese pika vaate puudumine. Näiteks Läti valitsus võttis juuni lõpus vastu otsuse ehitada 2040. aastaks 1055 kilomeetrit neljarealisi kiirteid, tänu millele saaks igast Läti linnast Riiga kahe tunniga," märkis ta.

Randmaa sõnul on taristuehitajate argumendid arusaadavad, kuid arvestama peab ka riigi võimalustega.

"Teedeinsenerina tean, et kaasaegse ja turvalise teedevõrgu ehitamiseks on vaja suurendada nii riigiteede kui ka kohalike teede investeeringute mahtu. Samuti mõistan seda, et riigieelarvet koostades tuleb arvestada kõikide valdkondadega ning riigi võimalustega," ütles ta.