Katkestused rahvusvahelistes tarneahelates ja nüüd ka sõda Ukrainas on kaasa toonud teedeehituse toormaterjali hüppelise hinnatõusu. Maaletoojad otsivad viise kaup kätte saada ja näiteks sel nädalal jõudis Muuga sadamasse rekordiliselt suur ühekordne kogus ehk 50 000 tonni Norra asfaldi peamist komponenti graniitkillustikku.

Eestis kasutatakse aastas umbes poolteist miljonit tonni graniitkillustikku. Hinnad on praeguseks aastaga kasvanud umbes 40 protsenti, kuid suveks kasvavad veelgi.

"Meie materjali tarnijana omalt poolt otsime uuenduslikke lahendusi just suurte laevade näol, mis peaksid kulusid pisut alla tooma. Küll on aga see killustik väike osa teedeehituse vajadustest. Me räägime ka terasest ja loomulikult ka bituumenist, mille hind on tõusnud väga palju," ütles Ruu Kivi juhatuse liige Allar Leedu.

Eesti Taristuehituse Liidu juhi Sven Pertensi sõnul võib olukord olla ettevõttetele kriitiline.

"Kui me arvestame sellega, et riigieelarve nägi niikuinii ette sellesse aastasse teedeinvesteeringute vähenemist 15 protsenti ja kui me veel arvestame siia juurde, et hinnad on kallinenud samuti 15 protsenti, võib-olla ka 20 protsenti, siis kogu turu langus võib olla suurusjärgus 25-30 protsenti ja seda sektor niisama lihtsalt üle ei ela," selgitas ta.

Kokku võiks Pertensi hinnangul olla löögi all umbes 1000 sektori töökohta ja hindab, et teedeehitusse tuleks koondamiste vältimiseks leida 40-50 miljonit eurot lisaraha.

Transpordiamet nõustub lisaraha vajadusega, kuid leiab, et see võiks olla 20 ja pool miljonit eurot.

"Me räägime siin ainult teedeinvesteeringutest, -remontidest ja -ehitustest. Päris tõde, kas see summa piirdub sellega, meil täna ei ole, kuna me oleme mitmed hanked pannud hetkel seisma ja reaalset turuhinda meil hetkel ei ole," ütles transpordiameti taristu haldamise juht Raido Randmaa.

Valitsus võiks võimaliku lisarahastuse osas otsuse teha lähinädalatel.