Ilmar on pensionär ja elab pärast pärast abikaasa surma üksi perele rajatud 180 ruutmeetrises majas, mida kütab gaas. Kui elektriarvet Ilmar täna postkastist ei leidnud, siis novembri gaasiarve tuli e-mailiga - summas 240 eurot.

"See oli tagasihoidliku küttega. Eelmine kuu sai veel nillida, et hiljem lükkasin katla sisse… ma venitasin kella kuue - veerand seitsmeni, mõnikord kaheksani välja… et kokku hoida," räägib Ilmar.

Hoolimata kokkuhoiust, ei jagu Ilmari pensionist arvete maksmiseks. Tuleb loota laste toetuse peale, tõdeb Ilmar. Aga ka nende igakuised arved on kasvanud.

"Tegelikult see on üldine mure. Loomulikult vähekindlustatud pered on suurema löögi all, tegelikult on kogu majandus löögi all. Hakkavad kasvama kõik hinnad, sealhulgas toiduhinnad," tõdeb Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul ei ole õige lähenemine, kus ainult vaesemad pered saavad riigilt toetust. Linnapea sõnul on suure löögi all ka keskmist palka teenivad inimesed.

Küsimusele, mis oleks Keskerakonna lahendus energiahinna-šoki leevendamiseks vastab Kõlvart: "Praegu tundub, et käibemaksu alandamine oleks kõige õigem ja efektiivsem."

Kui kevadel oli Euroopa turgudel gaasihind 20 euro kandis megavatt-tunni eest, siis nüüd on hind stabiliseerunud 90 euro juures, ütleb Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. Sõltuvalt lepingust, jõuab see tarbijateni väikese viivitusega, nii et paljudel on hinnašokid tõenäoliselt alles ees. Hea uudis on, et gaasipuudust ei ole, ütleb ta: "Läti mahutis on gaas olemas ja gaasipuudust eeloleval talvel ei pruugi karta."

Iseasi, kui paljud majapidamised koduse gaasikraani suure arve hirmus sarnaselt Ilmariga koomale keeravad.

"Hommikul vaatasin, et panen siis puhuri käima… elektriarve on sihuke, et ei julge puhurit ka panna," räägib Ilmar. "Ega ei teagi, mis uuest aastast saab. Kui 1. jaanuarist gaasi hind tõuseb…. Ma ei kujuta ette, mis saama hakkab. Iga kuu tõuseb. Ma ei tea, kuhu ta läheb. No ei julge kütta enam."