2019. aasta raiemaht moodustas 11,2 miljonit tihumeetrit, möödunud aastal hinnanguliselt aga 10,6 miljonit.

Uut metsanduse arengukava kokku panev juhtkomisjon on sisearuteludes kokku leppinud, et raiemaht võiks jääda vahemikku 9 -11 miljonit tihumeetrit aastas ehk enam-vähem sama suureks, kui see on olnud viimastel aastatel.  

Iga-aastane konkreetne raiemaht sõltub paljudest asjaoludest alates külmadest talvedest ja lõpetades puidu hinnaga maailmaturul. Seega aastate kaupa eraldi mingil juhul uut raiemahtu paika ei panda.

Raiemahu suurust on kava koostajad siiani hoolikalt varjanud ja rõhutanud, et see pole arengukava kõige tähtsam mõõdik. Ekspertide sõnul tähendab konkreetse raiemahu väljakäimine, et edaspidistes vaidlustes keskendutakse ainult sellele, kui palju metsa raiutakse, kuid metsaraie on vaid üks komponent metsanduse tuleviku arutelus. 

Täpseid arve üritatakse vältida, pakkudes selle asemel üsna laialdasi raievahemikke, see võimaldab manööverdada häälekate raiumisvastaste ja metsatööstuse nõudmiste vahel. Aga kuna lõplik sõnaõigus jääb tegelikult riigikogule, siis varem või hiljem saavad need arvud avalikuks  ja tulistest vaidlustest pole pääsu. Oluline roll on seega rahvasaadikutel, kes saavad riigikogu menetluste käigus metsaraie ülempiiri muuta.

Kuigi esialgu kokku lepitud raiemahu suurus on kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas, siis tegelikult sõltub see lõpuks läbirääkimistest, mida Euroopa Komisjoniga alles loodetakse käivitada järgmisel aastal. Vaidlus käib  "Eesmärk 55" süsinikusidumise kohustuse üle. Eesti on üks väheseid euroliidu liikmesriike, mis sai üle jõu käiva eesmärgi, mida seniste meetmetega pole võimalik täita.

CO2 sidumist peaks Eesti suurendama ligi neli korda, kusjuures näiteks Soome võib sidumisreegleid isegi lõdvendada. Ühe eksperdi sõnul tähendaks "see kogu turbatootmise kohest lõpetamist ning metsandussektorist jääks alles umbes kaks kolmandikku." Kahju saaks ka põllumajandus ning osa põllumaast tuleks metsastada.

Ametnike tasandil on üritatud Eesti sidumiskohustust alla kaubelda, kuid poliitilised kõnelused loodetakse käivitada järgmisel aastal, kui jaanuarist on eesistujariik Prantsusmaa. Praegu puudub isegi kindlus, kas Euroopa Komisjon üldse soovib vastavaid kõnelusi käivitada. Sisuliselt on kõneluste eesmärk pakkuda osa sidumiskohustusest mõnele teisele liikmesriigile, seega on kauplemise väljavaade nigel.

Kui kõnelusi ei käivitada või süsinikuheitme vähendamine Euroopa kohustuste nimel tuleb ikkagi ellu viia, siis langeb raiemaht julgelt alla 10 miljoni tihumeetri aastas.

Eesti metsade suur probleem on mitme eksperdi sõnul kehv süsihappegaasi sidumisvõime. Selleks, et  süsihappegaasi sidumisvõimet tõsta, on aga vaja metsa uuendada ja tegelikult veelgi enam kiiresti vananevat puitu metsast välja raiuda. Seega esialgu oleks vaja hoopis hüppeliselt raiemahtusid tõsta, sest palju mädanema minevat puitu jääb lihtsalt metsa süsinikku väljutama.

Kui Riigimetsa Majandamise Keskus istutab maha raiutud puude asemele uued istikud, siis erametsaomanikud jätavad sageli tühjad langid sisuliselt looduse meelevalda ja nende uuenemine võtab oluliselt kauem aega. Seega on üks arengukava võtmekohti kindlasti erametsaomanike tõhusam töö, et neile kuuluv mets kiiremini uueneks.

Osa eksperte aga usub, et sidumisvõimet saabki vaid tõhusalt suurendada raiemahtusid tugevalt piirates, nende pakutud on raievahemik 7,3 -8 miljonit tihumeetrit aastas.

Ametist lahkunud keskkonnaminister Tõnis Mölder otsustas ühe viimase asjana vähendada RMK raiemahtusid 20 protsenti ehk ligi 0,5 miljoni tihumeetri võrra. Selline vähenemine ajas tagajalgadele metsatööstuse esindajad. Juhul kui raiemahtusid vähendatakse kaheksale miljonile tihumeetrile aastas, siis oleks vähenemine kuni viis miljonit tihumeetrit ehk ligi kümme korda rohkem. Nii suur raiemahu langus jätaks kindlasti osa saeveskeid tööta. Seega metsatööstuse jaoks on laual ainult halvad või väga halvad valikud.