"See on väga kahetsusväärne otsus," ütles Kuresoo. "Me teame väga hästi, et Eesti suurtel raietel on väga oluline keskkonnamõju, see on pööranud meie metsad juba sidujast emiteerijaks. Metsalinde jääb vähemaks, ohustatud liikide käekäik läheb pigem negatiivses suunas ja sellel pinnal nüüd otsustada raiemahtu suurenda on väga halb üllatus, liiatigi, et vastupidine on väga hästi kirjas koalitsioonileppes."

Ta lisas, et raiemahtude suurendamist toetab ainult kolm protsenti Eesti elanikest ja selle vähendamist tahaks näha 63 protsenti.

"Tõesti on üllatav, et selline otsus tuli valitsuselt, kes koalitsioonileppes lubas, et riigi raiemahud vähenevad. Väga kurb on näha, et tegelikult sõna ei peeta ja Eesti inimeste väga valdavale seisukohale vastu astutakse ning tullakse vastu just nõudlikule, häälekale puidutööstuse lobile, väga järsult esitatud seisukohtadele," lausus Kuresoo.

Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul jäi pikaajaline raiemaht siiski samaks, küll aga sai üle vaadatud aastatevaheline jagunemine.

"Leidsin, et tänases keerulises julgeoleku- ja sotsiaalmajanduslikus olukorras ei ole mõistlik käesoleval aastal nii suurt vähendamist teha," lausus ta.

Kui mõnel aastal raiutakse rohkem, tuleb Savisaare sõnul järgmisel aastal selle võrra raiemahtu vähendada.

"Pikaajaline plaan vaadatakse muidugi igal aastal üle ja selle koostavad metsanduse parimad spetsialistid. See ei ole selgelt poliitikute nõue, vaid tegu on parimate metsamajanduse praktikatega, kust tulevad ettepanekud mahtude osas, mida tõesti on võimalik poliitiliselt vähendada," ütles Savisaar.

Siim Kuresoo sõnul ei vaidle sellele, et julgeoluolukord on keeruline, keegi vastu, kuid see ei too kaasa automaatset vajadust keskkonnanõudeid leevendada või suuremas mahus loodusvarasid ekspluateerida.

"Kui me ühiskonnana end sellisesse olukorda mängime, et meie ainuke viis julgeolekuolukorda parandada on kahjustada loodust, siis oleme tegelikult iseendalt võtmas seda vabadust, mille eest me väärtusena selles keerulises julgeolekuolukorras seisame ja see on väga kahetsusväärne," sõnas ta.

Keskkonnaminister vastas küsimusele, kelle initsiatiiv oli raiemahu suurendamine, et huvirühmi on käinud läbirääkimistel palju ja järjepidevalt. Ta tõi välja riigimetsa suure probleemi kuuseüraskiga, kes on kahjustanud sel aastal mitu korda suuremal pindalal puid kui möödunud aastal.

"Nende tõrjeks on vaja rakendada jõulisemaid meetmeid, et saaks leviku kontrolli alla ja päästa meie kuusikud. Teisest küljest on väga oluline ka see, et meie inimeste kodud oleksid järgneval kütteperioodil soojad, peame leidma ka kaugkütjatele võimalusi varuda piisavalt hakkepuitu järgmiseks kütteperioodiks, nii et neid kaalutlusi oli mitmeid," lausus Savisaar, kelle sõnul on kokku kahjustatud kuusikuid umbes 6000 hektaril.

Kui kahjustatud on üksikud puud, sobib Savisaare sõnul lahenduseks sanitaarraie, aga kui üraski levik on laiem, tuleb metsa noorendada ehk kõik vanad puud maha võtta. Kui neil on kõrgem väärtus, saab neid kasutada kauakestvates toodetes ning asendada monokultuurne kuusik segakuusikuga, mis on üraskitele vastupidavam.

ELF-i esindaja kinnitas, et kuusekooreüraskeid on tõesti palju, aga fond ei ole sugugi veendunud, et ulatuslik raie neid piirata aitab. Pigem on see inimkeskne mõtlemine, mille kohaselt peame putuka nina alt ruttu puud ära tooma ja võtma inimkasutusse.

"Ma poleks üldse veendunud, et keskkond sellest kuidagi võidab, pigem vastupidi," tõdes Kuresoo.

Puidutööstused: otsus aitab toime tulla tarnete kadumisega Venemaalt ja Valgevenest

Puidutööstused on ministri otsusega rahul. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnas, et see aitab toime tulla raske olukorraga, kus alates juulist kaob Venemaalt ja Valgevenest tulev saematerjal, mis moodustas aastasest mahust 30 protsenti.

"Alates juulist meil seda 30 protsenti materjali tarnest enam ei ole ja kui seda mitte millegagi asendada ei õnnestu, siis selgelt mingid vahetused peavad tööstustest kaduma, mingid töökohad vähenevad. Ma väga loodan, et nüüd kohaliku tooraine pakkumise suurendamisega ja Euroopa Liidu naaberriikide pakkumise suurendamisega meil õnnestub seda vältida," selgitas Välja "Aktuaalsele kaamerale".

Otsuse vähendada riigimetsa uuendusraiete pindala 13 protsendi võrra aastateks 2022-2026 tegi endine keskkonnaminister Tõnis Mölder. Savisaar kinnitas tänavu aga uuendusraiete kogupindala vähendamise nelja protsendi võrra.

Otsus toob turule ligikaudu 575 000 tihumeetrit puitu, millest umbes 350 000 tihumeetrit on kasutatav saetööstuses, 100 000 tihumeetrit paberitööstuses ja 125 000 tihumeetrit jääb kohalikele katlamajadele.