Teil oli just telefonikõne USA presidendi Joe Bideniga. Milline oli Bideni sõnum NATO idatiiva riikidele?

Bideni sõnum idatiiva riikidele oli selge: kõik otsused, mis puudutavad julgeolekut, tehakse koos ja ei ole olukorda, et kuskil on idatiib ja läänetiib ja lõunatiib ja põhjatiib, vaid need otsused teeb NATO koos ja see puudutab ka antud Ukraina teemat.

Täna on terve päev räägitud sellest, et USA president tahab koos Venemaa ja vähemalt nelja NATO suurriigiga teha kohtumise. Kes sellel kohtumisel osalevad?

Täna sellest [Bideniga] juttu ei olnud. Pigem jäi seisukoht, et kõik on osalised selles võimalikus kohtumises. Kohtumisest otse täna juttu ei olnud.

Tundub, et idatiiva riigid on Bideni jaoks justkui teisejärguline mõte? Kui see kohtumise idee tuli eile avalikuks, siis paljudele, ka Eestis oli see üllatuseks. Kuidas sellist suhtumist muuta?

Ma arvan, et tänane telefonikõne kinnitas, et sellist suhtumist ei ole, et on olemas suured ja väikesed, vaid arutatakse kõigiga ühiselt.

Ilmselt kuskil on mingi infomüra.

Kuidas hoida ära, et Venemaa ei võtaks sellist kohtumist järeleandmisena, et selline kohtumine üldse toimub?

Raske on öelda, mida Venemaa mõtleb ja arvab.

Seda rõhutas ka Biden, et tema telefonikõnest [Putiniga] oli raske aru saada, mis plaanid Venemaal tegelikult on. On oluline näidata, et igale sammule järgneb vastusamm. Seda rõhutas ka Biden: on majanduslikud, finantsilised hoovad, kui vaja ka sõjalised ja kui vaja siis paigutatakse lisavägesid NATO riikidesse ja see, kuhu väed paigutatakse on NATO riikide otsus.

Kas võib eeldada, et NATO paigutab rohkem vägesid idatiivale?

Saan aru jutuajamisest täna, et kui vajadus tekib, siis seda ka tehakse. Aga seda, kas täna, homme või kuu aja pärast, sellest telefonivestluses arusaadavalt ei käsitletud.

Kas see on teada, milleks Eesti peaks valmis olema?

Seda peab juba rääkima kaitseministriga, milline see täpne vajadus on, kui see vajadus tekib.

Aga jah, Biden rõhutas seda, et tema püha kohustus on NATO artikkel viis. Seda ta kordas mitu korda.

Taust

President Alar Karis osales neljapäeval Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni telefonikõnes NATO Ida-Euroopa liikmetega, kus ta andis omapoolse vaate julgeolekuolukorrale Ukraina piiride lähistel. Bukaresti Üheksa (B9) rühma kuuluvad Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tšehhi, Poola, Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu.

Presidendikantselei kommunikatsiooniosakond teatas pärast kõnet, et Eesti seisukoht on selge: "Euroopa, sealhulgas Eesti julgeoleku küsimusi arutab NATO üheskoos liitlastega ja seda kinnitati kõigi poolt ka äsja lõppenud kohtumisel."

President lisas, et kolmandatel riikidel ei ole otsustusõigust NATO julgeolekulahendite osas ning veto või sõnaõigust selles, kes tohib või ei tohi NATO-sse kuuluda. "See on vaid NATO liikmesriikide otsus. NATO sõjaline heidutus on küsimus, mille üle otsustavad üksnes NATO liikmesriigid vastavalt julgeolekuolukorrale," lausus president Karis.

"Väga oluline, et NATO liitlaste tähelepanu ei hajuks ja meil on hea meel, et USA president Biden hoiab maailma fookust Ukrainal, see aitab loodetavasti pingeid maandada. Ukraina peab ise saama otsustada oma tuleviku ja valikute üle," lisas president.