Sakkov: hävitajate ost on Soome jaoks loomulik areng

Sven Sakkov.
Sven Sakkov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti suursaadik Soomes ja julgeolekupoliitika ekspert Sven Sakkov peab Soome otsust osta Ameerika Ühendriikidelt moodsaid hävituslennukeid F-35 loomulikuks arenguks, kuna sõjaliselt liitumata riigina hoiab Soome väga tugevat kaitsevõimet ning valmisolekut NATO-ga vajadusel koostööd teha.

"Vajab märkimist, et olles sõjaliselt liitumatu maa, toetub Soome väga tugevale kaitsevõimele. Neil on kõige suurem ja tugevam suurtükivägi Euroopas, nad toovad mobilisatsiooniga püssi alla 280 000 meest ja naist. Ja nüüd siis lisandub sellele veel otsus, millega ostetakse 64 maailma kõige moodsamat varghävitajat F-35," rääkis Sakkov.

Tema hinnangul on selline relvaost kasulik ka Eestile: "Eesti puhul on väga kasulik see, kui meie sõpradel on kõige parem ja kõige moodsam relvastus, ka selline, mida me ise endale kunagi lubada ei saa."

Kommenteerides Soome otsust valida just USA firma Lockheed Martini toodetavad hävitajad, rääkis Sakkov, et teadaolevalt põhines otsust sõjalis-tehnilistel argumentidel. "Nad on väitnud, et nad valisid kõige parema saadaoleva ja et see ei tähenda mitte midagi muud, kui et see konkreetne lennumasin on kõige parem. On loomulik ja paratamatu, et Eurofighteri, Gripeni, Rafale'i ja F-18 Super Horneti tootjafirmad on tänasest Soome valitsuse otsusest pettunud, siin ei ole midagi teha," tõdes saadik.

"Aga eks elu läheb edasi ja Eesti seisukohast on see kindlasti väga tervitatav, et Soome kaitsejõud mis on väga moodsad ja väga tugevad, muutuvad veel tugevamateks veel moodsamataks," ütles Sakkov.

Suursaadik juhtis ka tähelepanu sellele, kuidas Soome president Sauli Niinistö vastas Vene presidendi Vladimir Putini hiljuti esitatud nõudmisele lõpetada NATO edasine laienemine: "Niinistö ütles väga selgelt seda, mida võib lugeda ka [NATO alusdokumendiks olevast] Washingtoni lepingust. Ja nimelt seda, et NATO laienemine puudutab ainult NATO laienemiskandidaati ning liikmesriike ning mitte mingil moel Putinit."

"Ja just nimelt selles geopoliitilises kontekstis on Soome tänane otsus väga oluline ja märgiline. Soome väärtustab väga tihedalt rahvusvahelise sõjalise koostöö mõttes oma kolmepoolset kaitsealast koostööd USA ja Rootsiga ning on teinud väga suuri pingutusi selleks, et tema kaitsejõud oleksid sõjalises mõttes koostegutsemisvõimelised NATO riikide relvajõududega," rõhutas Sakkov.

Suursaadiku hinnangul on Soome suutnud väga edukalt saavutada valmisoleku, kus tal ei ole sõjalis-tehnilisi ega praktilisi takistusi juhuks, kui ühel hetkel oleks vaja koos NATO-ga tegutseda või kunagi ka NATO liikmestaatust taotleda. "Aga samas pean mainima, et seda (allianssi astumise soovi – toim.) praegu kuskil veel paista küll ei ole," lisas Sakkov.

Küsimusele, millest selline otsus oleneb, vastas Sakkov: "Ma arvan, et Soome tuleviku võimalikke otsuseid tingib rahvusvahelise poliitika keskkond – see, kus me asume, Euroopa julgeolekukeskkond. Nad lihtsalt on aastate jooksul pööranud tähelepanu sellele, et kui see otsus ühel hetkel tuleb, siis nad oleksid sõjalis-tehniliselt selleks valmis."

Küsimusele, kuidas võiks Soome ühiskond äsjase otsuse vastu võtta, märkis Sakkov, et ilmselt oli suurem murrang 1990ndate aastate alguse otsus osta USA-lt hävitajad F/A-18. "Tegelikult toimus suur läbimurre tollal. Ja praegu on soomlased pigem uhked ja õigusega uhked enda relvajõudude üle."

"Soome on enda relvajõude läbi aastakümnete väga tugevana hoidnud ja ma arvan, et Soome ühiskond teab küll, milleks need relvajõud Soomel olemas on. Ja eks see tänane otsus läheb selles mõttes loogiliselt sellesse samasse ritta," tõdes Sakkov.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: