Eesti Energia uurib võimalusi hakkepuitu Venemaalt osta
Eesti Energia uurib värske riigihankega, kas ja millise hinnaga õnnestub hakata biomassi Venemaalt importima, kuna seni Balti riikides olulist rolli mänginud Valgevene hakkepuitu on viimasel ajal palju vähemaks jäänud.
Eesti Energia kateldesse jõuab biomassi kümnete eri ettevõtete kaudu. Sellest osa pärineb Eesti metsadest ja puidutööstustest, osa tuuakse laevadega mujalt Euroopast.
"Käesoleval aastal me oleme tänaseks umbes 1,5 TWh (teravatt-tundi) energiaühikute mõttes kasutanud puiduhaket. Sellest pea ühe teravati jagu on olnud puidujäätmeid. Ja sellest umbes viissada gigavatti on raidmed ja tüved," ütles Enefit Poweri juht Andres Vainola.
Balti- ja Põhjamaades tegutseval Baltpooli biomassibörsil on hinnad jõudsalt kasvanud. Veel eelmisel talvel sai Eestis megavattunni jagu biomassi 12 euroga.
"Täna ta on selgelt seal 20 euro kandis. Natuke peale ja natuke alla," ütles Vainola.
Hinnamuutusel on palju põhjusi. Ühel pool paistab suurenenud nõudlus, teisel pool pakkumise vähenemine.
"Me näeme, et järsult on vähenenud puiduhakke tarned Valgevenest. Seal on tõenäoliselt nii poliitiline risk, ehk tarnekindlustesse ostjad ei usu. Aga me teame ka seda, et Valgevene ka ise toodab täna hästi palju pelleteid, et neid siis omakorda eksportida. Valgevenes on mahud oluliselt vähenenud ja see on toonud Baltikumi teatud defitsiidi," selgitas Vainola.
Seetõttu otsivad Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted üha uusi kohti, kust põletamiseks sobilikku puitu kokku osta. Kui nii-öelda tavalises hankes paneb Eesti Energia paika selle, missugustele parameetritele peab puiduhake vastama, siis kuni neljapäevani oodatakse pakkumisi pisut teistsugusel hankel. Biomassi pakkuja peab kinnitama, et tema tarnitav kaup pärineb Vene Föderatsioonist. Vainola selgitas, et niisuguse hankega soovitakse selgeks saada, mida idapiiri taga pakutakse.
"Tegelikult Leningradi oblastis me oleme uurinud seda turgu koos energiakaubanduse spetsialistidega. Ja ka seal on tööstustest üle jäänud jäätmeid palju. Me testime seda turgu, kas see vastab tõele ja kui palju sealt neid tarnevõimalusi on. Sest teatavasti on võimalik sealt nii laevade kui autodega seda transportida. Eks siis näis, milline potentsiaalne tarnekanal paremini töötab," rääkis Enefit Poweri juht.
"Me teeme igal juhul siin kohapeal täiendava kontrolli ja tõendame selle kauba päritolu. Usun, et see protsess on piisavalt läbipaistev, et olla kindel, kust see pärineb. Sest me teame, et tegelikult impordib ju kõiki erinevaid kaupu Venema. Ja kõikidel kaupadel on Euroopa Liidu teatud nõuded. Niisama on ka puidujäätmetel ja puiduhakkel. Nii et ma siin ei leia väga suurt erisust," kinnitas Vainola.
Toimetaja: Mait Ots