"Alates 2023. aastast tuleb biomassist toodetud kütuste puhul tõendada, et see vastab taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumitele. Kui biomass ei vasta säästlikkuse kriteeriumitele, tuleb Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS) raames kasutatud kütusest tekkivat heidet käsitleda kui fossiilset heidet. Sellisel juhul on CO2 kulu kindlasti suurem ja avaldub ka sooja hinnas," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Banyasz neljapäeval ERR-ile.

Banyasz selgitas, et tegelikult on fossiilseid kütuseid kasutavate seadmetega katlamajad, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW, juba praegu HKS-i kohaldumisalas.

EL-i taastuvenergia direktiivis sätestatud nõuded kehtivad praegu jaamadele, mille nimisoojusvõimsus on tahkete biomasskütuste puhul vähemalt 20 MW ja gaasiliste biomasskütuste puhul vähemalt 2 MW.

"Seega arvestatakse sellistest katlamajadest toodetud sooja puhul [juba praegu] ka CO2 hinnaga," märkis ta.

Katlamajadel on aga võimalik oma CO2 kulu vähendada, kasutades suuremas mahus taastuvatest allikatest kütuseid, lisas keskkonnaministeeriumi esindaja.

MKM: meile teadaolevalt lisakulu ei teki

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja kinnitusel ei ole direktiivi jõustumisel siiski oodata täiendavaid kulusid tarbijatele.

"Meile teadaolevalt täiendavat kulu ei teki. On teada, et Eesti seadus (sh metsaseadus) on kooskõlas taastuvenergia direktiivist tulenevate nõudmistega, mis tähendab, et meie metsadest tulev tahke biomasskütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele ning sellest tulenevalt kvoodiostmise kohustust ei kaasne," ütles MKM-i taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart ERR-ile.

Kaugkütjad: tõendamise mehhanism pole paigas

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Siim Umbleja ei olnud siiski nii kindel, et kriteeriumi jõustumine ei tähenda CO2 hinna lisandumist kaugkütte hinnale.

"Kahjuks on selle muutuse otsene mõju minu jaoks teadmata. Kuna riigil puudub täna nn tõendamissüsteemi kokkulepe, siis pigem võib eeldada, et rahalist mõju ei esine," ütles ta ERR-ile. "Juhul kui ikka selgub, et sellisel juhul laieneb kvoodisüsteem ja kaasneb kvoodi ostmise kohustus, siis see kvoodi hind liigub edasi tarbijahinda," lisas Umbleja.

Tema sõnul tähendaks tõendamissüsteem sisuliselt seda, et metsaomanik peab andma biomassi vedajale kaasa vastavad dokumendid, viimane annab need katlamaja käitajale, kes omakorda edastab need keskkonnaametile.

Riik küll tegeleb tõendamissüsteemi koostamisega, kuid vähemalt praegu ei ole veel teada, kuidas see täpselt toimuma hakkab või milliseid dokumente nõutakse, ütles Umbleja.

Banyasz ütles "Aktuaalsele kaamerale", et taastuvenergia direktiiv annab kolm võimalust kriteeriumist kinnipidamist kontrollida: kas riiklik sertifitseerimissüsteem, vabatahtlikud sertifitseerimisskeemid või auditi tellimine. Kiireim on auditi tegemine, aga ettevõtted võivad kasutada ka vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme, kus ettevõtted annavad biomassile kaasa kinnituse, et see vastab säästlikkuse kriteeriumitele, selgitas ta.

Riiklikku süsteemi meil tõepoolest hetkel ei ole ja peame analüüsima, kas selleks on vajadust, lisas Banyasz.

Kriteeriumid võivad karmistuda

MKM-i esindaja sõnul on taastuvenergia direktiiv praegu muutmisel, kus Euroopa Parlament sooviks tuua praegu kehtiva 20 MW kriteeriumi 7,5 MW peale, Euroopa Nõukogu aga pooldaks 10 MW võimsuspiiri.

"Biomassi taastuvenergia on viimasel ajal tõsiselt üleval ning direktiivi kolmas muudatus töös. See tõenäoliselt lisab segadust veel juurde," kommenteeris Umbleja.

Direktiiv mõjutab mitukümmet tootjat

Banyasz ütles, et heitekaubanduse süsteemis on Eestist 42 käitist, millest ligi pooled kasutavad biomassi ja nendele hakkab järgmisest aastast kehtima taastuvenergia direktiivist tulenev säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise nõue.

"Lisaks oleme tuvastanud keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemist veel ligi 20 käitist, mille summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW piirmäära. Kuna need käitised aga kasutavad suuremas mahus biomassi, ei kuulu nad ELi HKSi ja neile ei lisandu CO2 kulu. Nende seas on nii katlamaju kui ka pelletitootjaid. Samas peavad ka need käitised säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biomassi kasutama, vastasel juhul ei saa käsitleda kasutatud biomassi nullheitega kütusena," ütles keskkonnaministeeriumi esindaja.

Banyasz täpsustas, et EL-i heitkaubanduse süsteemi puhul loeb see, et fossiilseid kütuseid kasutavate seadmete koguvõimsus kokku oleks vähemalt 20 MW. Kui aga käitis kasutab 20 MW seadmes fossiilseid kütuseid, kuid teeb ümberehituse, mille tulemusel käitises on 2 seadet, üks 15 MW fossiilsetel kütustel ja teine 5 MW biomassil, siis ta enam HKS-i ei kuulu, kuna summaarne nimisoojusvõimsus fossiilseid kütuseid kasutavatel seadmetel on alla 20 MW.

Umbleja ütles ERR-ile, et kaugküttega seotud 12 tootmisseadet, mille võimsus ületab seatud kriteeriumi.

Kõlvart MKM-ist tõi välja, et hetkel kohaldub direktiivis sätestatud nõue näiteks Eesti Energiale, Utilitasele jt suurematele tahke biomasskütuse kasutajatele.

Umbleja rääkis kolmapäeval "Vikerhommikus", et hakkepuit on Eestis kõige enam kasutatav kütus katlamajades, selle osakaal on vahemikus 55-60 protsenti. Hakkepuidu hind on aastaga tõusnud ligi kolm korda, aga see on ikkagi kõige soodsam kütus, mis Eestis praegu kasutusel on, märkis Umbleja.