"Kui on poliitiline tahe, siis seda rakendada Eestis kindlasti võimalik on," ütles Ots esmaspäeval toimunud riigikogu riigieelarve komisjoni istungil.

Ots tõi näite, et Narva elektrijaamad on üliefektiivsed ning ka Eestis oleks võimalik rakendada poliitikat, kus vähekindlustatud tarbijate puhul saaks CO2 raha elektritootjale tagasi maksta.

"Kui CO2 hind maha arvata, siis minu hinnang on see, et 50 eurot megavatt-tunni kohta või alla selle võiks reguleeritud hind olla," selgitas Ots.

Riigikogu riigieelarve erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu leidis, et sellist praktikat ei soovita valitsuses rakendada, sest see vähendaks riigi sissetulekuid.

"Valitsus ei tee seda praegu ainult ühel põhjusel – see tulu on väga meeldiv ja kulutada seda rohepöördeks, et tarbitaks vähem elektrit," ütles Reinsalu.

Ka Reinsalu tõi välja, et Eesti Energiat võiks kohustada sarnaselt Leedu ja Prantsusmaaga pakkuma universaalhinnaga elektrit tarbijatele, kes seda soovivad ning mitte lähtuda börsihinnast, mis pannakse paika Eestist väljaspool.

"Me lähme Helsingisse, elekter jääb Eestisse, lööme Helsingi börsil templi peale – 1000 eurot – ja siis ütleme Eesti tarbijatele, et see on mõistlik hind, miks me ei paku täiendavat alternatiivi?" uuris Reinsalu ja pakkus välja, et inimestel võiks olla võimalik valida ka elektripakett, mis ei lähtu börsihinnast.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas leidis, et ettepanek tähendab sisuliselt fikseeritud hinna pakkumist ilma börsimõjudeta ja seda võiks Eestis kaaluda: "Mina seda ei taha välistada, aga siiamaani on selle asemel olnud fikseeritud hind."

"Mis puudutab CO2 paketi lahtivõtmist, siis meil on siin liitlasi. On riike, kes arvavad samamoodi, et see oleks mõistlik. On ka riike, kes ütlevad, et see süsteem peaks jääma nii nagu ta on," ütles Aas.