Ansip kritiseeris Kallase viiteid eelmiste valitsuste tegematajätmistele
Euroopa Parlamendi saadik ning endine peaminister Andrus Ansip (Reformierakond) lükkas tagasi oma erakonnakaaslase ja praeguse valitsusjuhi kriitika, et sügisel vallandunud energiakriisi üheks põhjuseks on see, et 15 aastat tagasi jätsid Eesti juhid vajalikud otsused langetamata. Samas küsis Ansip, kas praeguste energiahindade tõusu taga ei ole turumanipulatsioon.
"See on kurb, aga paraku sümptomaatiline, et Kaja Kallase jaoks on alati keegi teine süüdi – on see teine siis kas Jüri Ratas või EKRE või Andrus Ansip, aga mitte kunagi ei ole süüdi tema ise, mitte kunagi pole tema midagi valesti teinud, ega ka tegemata jätnud," ütles Ansip kolmapäeval Vikerraadio saates "Reporteritund".
Temaga nõustus ka eurosaadik ja kunagine valitsusliige Sven Mikser (SDE), kes leidis, et Kallas võiks selle kohta küsida oma isalt Siim Kallaselt, kes oli peaminister 2002-2003.
"Tahaks meenutada seda vana anekdooti kolmest ümbrikust uuele juhile, millest ühes on kiri soovitusega süüdistada probleemide korral eelmisi juhte. Selle kohta, mille jättis tegemata Siim Kallase valitsus, võib Kaja Kallas küsida omaenda isalt, kes oli toona peaminister. Kahtlemata oleks võinud ajaloos teha teistsuguseid valikuid, mille mõju oleks kahtlemata positiivne, aga ma arvan, et see ei vabanda tänaseid tegematajätmisi mitte kuidagi," rääkis Mikser.
Ansip meenutas, et kui tema sai 2005. aasta aprillis peaministriks, siis öeldi Eesti, Läti ja Leedu on nagu isoleeritud saar Euroopa Liidu elektriturul. "Ja seda me ka olime – meil puudusid igasugused elektriühendused. 2006. aastal valmis EstLink 1, 2014. aastal EstLink 2 – kokku 1000 MW ühendusi Soomega. Samas on valminud Leedu ja Poola ühendus, Leedu ja Rootsi ühendus ja me ei ole enam isoleeritud saar, ühendused on loodud!" rääkis Ansip.
Ansip tõi välja ka 300 MW võimsusega Auvere elektrijaama rajamise, mis algas 2011. aastal ning 20 MW võimsusega Iru elektrijaama käivitamise, mis põletab prügi.
"Mitu õlitehast on Eestis tehtud pärast seda, kui üks valmis sai – mitte ühtegi! Praegu on paraku juba liiga hilja neid teha. Nii, et ma ei näe, et praegu oleks midagi tehtud," tõdes endine peaminister, kes lahkus ametist 2014. aastal.
Ansip meenutas ka seda, et 2013. aastal valmis viimane tuulepark.
"Ma arvan, et selliseid juhte nagu kunagi oli Gunnar Okk ja põhiliselt minu ajal oli Sander Liive – oleks ka praegu Eestisse vaja. Ja oleks vaja luua ka selline keskkond, kus inimestel oleks tahet midagi uut teha, midagi püsivat luua. Paraku praegu ma seda ei näe," rääkis Ansip.
Valitsus otsustas tuumajaama ehituse juba Ansipi ajal
Ansipi kinnitusel tegi juba tema juhitud valitsus põhimõttelise otsuse tuumajaam ehitada, kuid sel ajal ei olnud olemas piisavalt väikseid tuumajaamu, mis Eestile sobiks.
"Kui keegi ütleb, et me oleksime pidanud juba sel ajal looma Eestile tuumajaama, siis ma küsiksin missuguse? Polnud ju sellist reaktoritki, sest Eesti on liiga pisike korraliku suure tuumajaama jaoks. Eesti miinimumtarbimine suvel on 450 MW, aga maksimumtarbimine ei ole kunagi ületanud 1600 MW. Alles praegu hakkasid kanadalased tegema tuumareaktorit võimsusega 300 MW. Aeg polnud küps, aga põhimõtteliselt me ju tegime otsuse koos leedulaste ja lätlastega Leedusse Visaginasesse tuumaelektrijaama. Paraku leedulased otsustasid, et ei seda siiski ei tule ja sinna see projekt ka lõppes," rääkis Ansip.
Ansip: kas hinnatõusu taga pole turumanipulatsiooni?
"Praegu näeme, et Prantsusmaa on otsustanud ehitada kuus uut tuumajaama, Rumeenia on otsustanud ehitada tuumaelektrijaama, 19 riigis on praegu ehitamisel 50 reaktorit," kirjeldas Ansip.
Tema sõnul peaks Eesti kindlasti edasi minema tuuleparkide ehitamisega.
"See, et meil peab olema juhitavad võimsusi vähemalt 1000 MW on absoluutselt õige otsus ja sellega tuleb ka jätkata. Aga see, et 2013. aastast saadik ei ole praktiliselt midagi Eesti energiaturul juhtunud - ei ole tulnud juurde ühtegi tuuleparki ega ehitatud juurde ühtegi juhitavat võimsust – see on patuasi," leidis Ansip.
"Või siis see, et Läti ja Leedus mõlemas ei töötanud üks soojuselektrijaam, Eestis oli kaks plokki kas hooldusremondis või lihtsalt remondis – see on täielik planeerimatus ja heast planeerimisest kindlasti ei räägi. Loomulikult tuleks Eestis ka uurida, aga ometi pole tegemist turumanipulatsiooniga, sest lõhnab kangesti manipuleerimise järele," leidis eurosaadik.
Toimetaja: Mait Ots