Kallas: vajalikud investeeringud peab riik siiski ära tegema
Kuigi majanduskasvu ja ehitushindade kiire kasvu juures peaks riik pigem olema äraootaval seisukohal ning kavandama investeeringud kehvematele aegadele, tuleb mõned suure investeeringud siiski ära teha, ütles peaminister Kaja Kallas "Aktuaalses kaameras".
Küsimusele, miks järgmise aasta eelarves kavandatakse endiselt puudujääki, kuigi majanduskasv on tänavu Eesti Panga prognoosi järgi pea kümme protsenti, vastas Kallas, et eelarve puudujääki siiski vähendatakse, kuid tasakaalu veel jõuda ei saa, sest samal ajal on vaja tõsta palku tervishoiutöötajatel, õpetajatel, päästjatel ja politseinikel.
"Ja meil on vaja investeeringuid, et oleks jätkusuutlik areng," lisas Kallas.
Kallase sõnul on õige väita, et riik peab majanduse tõusude-mõõnade ajal käituma vastutsükliliselt ehk headel aegadel pigem vähem investeerima, kuid osa plaane tuleb ellu viia.
"Seda oleme püüdnud arvesse võtta, et mitte anda hoogu hinnatõusu rallile. Aga teatud suured investeeringud, Rail Baltic ja infrastruktuuri investeeringud, mida ei saa edasi lükata, teeme kindlasti ära," lausus ta.
Inflatsiooni vastu Kallase sõnul riigil lõpmatult palju hoobasid pole, ning nendest põhiline, aktsiisitõusude edasilükkamine, on juba valitsuse poolt otsustatud.
Kallas lisas "Esimeses stuudios", et aktsiisitõusude edasilükkamine oli pigem kompromiss kahe valitsuspartneri vahel, sest koalitsiooni moodustades oli kokku lepitud maksurahus. Kiire inflatsioon sundis aga valitsuserakondi siiski minema seadust muutma ning aktsiiside tõusu edasi lükkama. Kallas märkis, et aktsiisitõusu edasilükkamiseks vajaliku seaduse peab riigikogu enne riigieelarve kinnitamist vastu võtma.
Elektri rekordkõrge hinna kohta lausus Kallas, et üks võimalus on riigi poolt abistada neid, kes hinnatõusu tõttu kõige valusamalt pihta saavad.
"Tuleb teha analüüs, kellele on ikkagi abi vaja ma mis ulatuses ja mis on need mehhanismid, mida me saame kasutada," lausus ta.
Kallas märkis, et olukorras, kus usaldusväärseid prognoose pole, mis saab edaspidi elektri hinnast, ei tasuks ajutiste lahendustega üle pingutada, sest elu on näidanud, et need kipuvad jääma alaliseks.
Kvoodimehhanismist väljaastumine, mida on opositsiooni poolt välja pakutud, et elektri hinda alla viia, pole Kallase sõnul võimalik
"Sealt ei saa võtta ainult parematel päevadel kvoodiraha vastu, mille eest oleme saanud osta tramme, ventilatsioonisüsteeme, maju soojustada. Ja et kui hind läheb kõrgemaks, siis astume välja. Kui oled lepingud osaline, siis oled osaline," lausus Kallas.
Uute koolide ehitus võib lükkuda edasi
Haridustöötajate soov suuremaks palgatõusuks, kui riik seda esialgu pakkus, annab veel praegugi haridusministeeriumile peamurdmist, sest vajalik lisaraha tuleb ministeeriumil endal leida, ütles Kallas.
Haridustöötajate liit soovib läbirääkimistel riigiga, et õpetaja töötasu peab tõusma vähemalt 6,7 protsenti, mis tähendaks 1400-eurost miinimumtöötasu. Vastasel juhul kaalutakse streiki, ütles kolmapäeval liidu esimees Reemo Voltri.
Kevadel leitud raha kolmeprotsendiseks tõusuks ei jää lõplikuks, ministeerium püüab leida veel üheksa miljonit, et õpetajate palgatõus oleks suurem, märkis Kallas ja lisas, et see võib tähendada mõne investeeringu edasilükkamist või ärajätmist haridusvaldkonnas.
"Kui rääkida investeeringutest betooni, siis vahetame selle investeeringusse inimestesse. Kui see tähendab, et peame koolide ehitamist edasi lükkama või ära jätma, siis oleme valmis tegema pingutusi, et raha läheks inimestesse," lausus Kallas.
Huvihariduse kärbete kohta ütles Kallas, et eelarvega suunatakse raha Tallinnast ja Harjumaalt eemale, kus raha on kõige rohkem vaja. Lisaraha peaks omavalitsused saama kevadel kavandatuga võrreldes üle kolme miljoni euro.
Regionaalsete investeeringute ehk niinimetatud katuserahade kohta märkis Kallas, et need ära ei kao, kuid kindlasti ei jagata neid tänavu samamoodi kui varem. Kallas ei täpsustanud, millised on täpsed muudatused, öeldes vaid, et regionaalsed investeeringud peavad olema selged ja läbipaistvad ning neid peavad saama teha kõik 101 riigikogu liiget.
Toimetaja: Marko Tooming