Kallase sõnul arutati neljapäeval valitsuse istungil, kuidas aidata inimesi, kes elektriarvete maksmisega lähiajal peaks raskustesse jääma, sest reaalselt saavad inimesed toetust küsima hakata alles jaanuaris, mil selleks vajalikud elektroonilised süsteemid tööle hakkavad.

"Üks ettepanek oli, et majandusministeerium suhtleb kõigi tootjatega palvega kliente kohelda mõistlikult, anda näiteks ajatamisi, jaotada arve pikema aja peale, sest suvekuudel on arved väiksemad, mitte teha järske liigutusi, mis paneb inimesed raskesse olukorda," lausus Kallas.

Konkreetselt mainis Kallas Eesti Energiat, kelle juht Hando Sutter oli kinnitanud, et nemad on valmis klientidega kokku leppima, kuidas on võimalik arvete tasumist ajatada.

Kallas möönis, et elektrooniline infosüsteem, mis toetuste maksmiseks vajalik, saab valmis hiljem, kui algul lubati.

"Täna (neljapäeval – toim.) lubati, et detsembris see veel valmib. Tõepoolest, ei olnud võimalik seda lahendust nii kiiresti teha. Sellega tehakse ööd ja päevad tööd, et oleks võimalik. Aga kuivõrd meede on tagasiulatuv perioodi algusesse, siis peaks aitama ka tagantjärele," lausus Kallas.

Kallas märkis taas, et eesmärk on eelkõige aidata neid, kes seda tegelikult kõige rohkem vajavad. "Hoolivus pole see, et maksame kinni arved ka neil, kel pole seda vaja. Hoolivus on see, kuid aitame neid, kes seda vajavad," lausus ta.

Mineviku tegematajätmised mõjutavad

Kallase sõnul on praegune olukord, kus energiahinnad hakkavad inimestel ja ettevõtetel üle jõu käima, halbade asjaolude kokkulangemine, kuid samaväärselt mõjutavad olevikku 15 aasta tagused tegemata otsused.

"15 aastat tagasi on jäetud otsused tegemata, kui me mõtleme kas või tuumajaama ehituse peale, milleke tõmmati selge joon pale. Võib-olla oleks tänaseks see tuumajaam olemas ja üks probleem lahendatud," lausus ta.

Kallase sõnul arutati ka neljapäeval valitsuses tootmisvõimsuste juurde saamist, kuid tõsiasi on kas või see, et Lätist ja Leedust on Eesti aastatega taastuvenergia vallas maha jäänud. "Oli aeg, kui oli Eesti Lätist ja Leedust taastuvenergias ees. Täna on Leedus taastuvenergia arengud meist ette jõudnud," ütles ta.

Kallase sõnul on kiiremad lahendused näiteks väiketoomiste arendamine, inimeste enda suurem energiasääst ning läbimõeldumad otsused, kust elektri osta ja millist paketti valida.

Kallas kinnitas ka, et praegu ei ole Eestil elektrivarustusega probleeme, kuid uute võimsuste loomisega peab kiiresti edasi minema.

"Meil on ühendusi, ühendusi tuleb juurde ja ka taastuvenergia lahendustega peab edasi minema, kas või Liivi meretuulepark koos lätlastega, Euroopa tasandil tahaksime koos arendada mere elektrivõrku, et kõik tuulepargid oleks omavahel ühendatud. Lahendusi on, aga nendega peab edasi minema," lausus peaminister.