ERR-i usaldusnäitajad on aastaga kasvanud 5,4 protsendipunkti võrra.

Turu-uuringute küsitluse kohaselt usaldab rahvusringhäälingut 74 protsenti eestimaalastest, sealhulgas väga usaldusväärseks pidajaid on 26 protsenti. Viimase näitaja poolest on ERR-i tulemus viimase kümne aasta kõrgeim.

Keskmiselt kõrgemalt hindavad ERR-i tegevust kõrgharidusega ja eesti keelt rääkivad inimesed. Eesti keelt suhtluskeelena kasutavate inimeste seas on usaldus kahe aastaga kasvanud seitsme protsendipunkti võrra (2019. aastal 75 protsenti, 2021. aastal 82 protsenti). Usaldusnäitajad on kõrged nii noorte kui ka vanemate inimeste seas, usaldamatuse tase on keskmisest kõrgem meeste seas. Piirkondlikult on usaldusnäitajad keskmisest kõrgemad Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis ning madalamad Kirde-Eestis.

Muu suhtluskeelega inimeste seas on ERR-i usaldusväärsus kasvanud kahe viimase aasta jooksul seitsme protsendipunkti võrra (2019. aastal 51 protsenti, 2021. aastal 58 protsenti). Samas on muu suhtluskeelsete inimeste seas kõrgem ka nende inimeste hulk, kes ei oska ERR-i usaldusväärsusele hinnangut anda.

Küsitletud institutsioonide seas on ERR kaheksandal kohal, mis on kolme koha võrra parem kui aasta tagasi. Kõige enam usaldavad eestimaalased jätkuvalt päästeametit, häirekeskust ning politsei- ja piirivalveametit. Madala usaldusväärsuse poolest paistavad endiselt silma erakonnad.

Institutsioonide usaldusväärsuse uuringut korraldab Turu-uuringute AS, küsitlus tehti perioodil 3.–9.11.2021 15-aastaste ja vanemate elanike seas.