ELAK-i esimehe Siim Kallase sõnul lükkub arutelu uude aastasse, sest siis jõuavad riigikogu liikmed paketiga põhjalikumalt tutvuda.

"Kogu see seadusandlik dokumentide pakett, mis on Euroopa Komisjonist tulnud, on teab kui palju sadu lehekülgi. See on väga asjatundjate jaoks. Siis on olemas valitsuse seisukohad, meile ja seletuskiri seal juures. Ma tean väga kindlalt, et terve rida komisjoni liikmeid on selle läbi lugenud, kaasa arvatud mina, ja läbi töötanud. Et riigikogu tõepoolest saaks anda selle mandaadi, vajab ta arutelus veel natuke aega," kommenteeris ELAK-i esimees Siim Kallas.

ELAK-i aseesimees Raimond Kaljulaid ütles, et komisjon arutas küsimust väga põhjalikult.

"Nii nagu poliitikas sageli on, valikud on halva ja väga halva vahel. Kui me oleksime täna kindlasti soovinud valitsuse seisukohti heaks kiita, siis oleme ausad, seda tehes oleksime me liigselt kiirustanud," ütles Kaljulaid.

Kaljulaiu sõnul koguneb komisjon taas 10. jaanuaril ja siis on võimalik aruteludega edasi minna. "Selge on see, et keegi ei soovi tarbetult viita aega. Aga teiselt poolt, kui me täna oleksime kiirustades valitsuse seisukohad heaks kiitnud, siis tegelikult kogu see eelnev arutelu ja ka kõigi nende ettevõtlus- ja keskkonnaorganisatsioonide panus, kes on parlamendi aruteludesse omalt poolt seisukohti kujundades panustanud, me oleksime küllalt hoolimatult ringi käinud nende seisukohtadega," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaiu sõnul probleem "Eesmärk 55" paketiga on selle mahukus ja keerulisus. "Kui Eestis on heidetud ette kobareelnõude menetlemist parlamendile, siis see konkreetne pakett, kobareelnõu on selle kohta veel pehmelt öeldud. Samas on arusaadav ka, me räägimegi ju väga suurtest ulatuslikest reformidest, muutustest, mis on tarvilikud selleks, et kliimaeesmärke saavutada. Kui Euroopa Liit need kliimaeesmärgid kinnitas omal ajal, siis seda tegi ta teadmisega, et see ongi väga keerukas ja enamikku eluvaldkondi puudutav," märkis Kaljulaid.

Millised muudatused võiksid valitsuse esitatud seisukohtadesse tulla, Kaljulaid öelda ei osanud. "Praegu ei ole võimalik kindlasti prognoosida, kas riigikogu teeb neid seisukohti ümber või ei tee. Kas nad kinnitatakse esitatud kujul või mitte. Praegu on neid arvamusi ikka väga palju, aga meil on ka riigikogus esindatud need poliitilised vaated, mille kohaselt kliimamuutustega üldse ei pea tegelema," lisas Kaljulaid.

"On neid, kes arvavad, et jah, kliimapoliitika eesmärgid võiksid olla olulised, aga nendega pole mõtet tegeleda. Sest Euroopa üksinda ei suuda siin tegelikult tulemust saavutada ja teised suured majandused ei tule sellega kaasa. Viidates siis eelkõige Aasiale ja ka meie lähinaabritele. Nii et neid arvamusi on palju," rääkis Kaljulaid.

"On neid, kes vastupidi, tahaksid näha veel enam ambitsioonikamat edasiliikumist. Teatud küsimustes on majanduskomisjoni liikmetel, pärast seal toimunud arutelusid, kindlasti selge, et väga paljude meie ettevõtlussektorite jaoks on ikkagi tõsine probleem, et täna meil ei ole kuigi põhjalikke mõjuanalüüse, mida nad otseselt tegelikult Eesti jaoks tähendavad," ütles Kaljulaid.

"Otsused mõjutavad väga otseselt Eesti inimesi läbi töökohtade, läbi palkade, läbi transpordi, liikuvusvõimaluste ja nii edasi," rääkis Kaljulaid. "Oleks märkimisväärselt kehvem olukord, kui neid asju ei arutataks parlamendi tasemel ja ei vaieldaks nende üle. Kindlasti on õige, et eesmärgid on paigas. Eesmärgid on head, eesmärgid on vaja saavutada. Aga kuidas seda teha? See on väga suur küsimus ja siin tulebki kõik argumendid ära kuulata. Võib-olla ka need, mis nagu esmapilgul tunduvad ebameeldivad."

"Teiseks peab Eesti seisukohtade kujundamisel alati arvestama sellega, et kõik riigid praegu esindavad eelkõige enda ja oma majanduse huve. Seda peame ka meie tegema," ütles Kaljulaid.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon annab tõenäoliselt jaanuaris oma seisukoha Euroopa Liidu "Eesmärk 55" kliimapaketi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude kohta.

Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaõigustiku ettepanek "Eesmärk 55" on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is kliimaneutraalsus.

Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest enamiku suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning mis vajavad nüüd ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu.

Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament.

Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.