Saksamaa ja Poola piiril asuvas Mallnowi mõõtepunktis vähenes gaasi läbivool nädalavahetusel pea kümme korda. Kui neljapäeval saatis Gazprom Euroopasse 12 miljonit kWh ja reedel 10 miljonit kWh energiat, siis laupäeval kukkus eksport 1,2 miljoni ühikuni.

Järsult vähenenud gaasitarned läbi Jamali gaasitoru tekitavad küsimuse, kas Kreml kasutab gaasikraani surve avaldamiseks Euroopa Liidule, mis alles möödunud nädalal ähvardas Venemaad uute sanktsioonidega.

"Praeguseid arenguid vaadates võib tõepoolest öelda, et see paistab osana suurest pildist. Ja sellisena on see meile kindlasti murettekitav," lausus Liimets.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik loetles näiteid, kus Venemaa on energiatarneid poliitilise mõjutusvahendina kasutanud

"Kas või sel suvel ja sügisel kiusati Moldovat gaasitarnetega, varasemalt on seda tehtud Ukraina puhul, ka Valgevene puhul suhete halvenemise korral. Venemaa on seda korduvalt kasutanud ja reeglina tehakse seda vastu talve, kus riskid ja ebamugavused kõige suuremad," ütles Kannik.

Kuigi asi võib näha halb välja, ei kiirusta Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei järeldustega. Venemaa on Euroopale olnud suhteliselt kindel gaasitarnija, ütles Hololei.

"Olukord, mis on teiselpool Ukraina piiri, esitab täiesti põhjendatud küsimuse selles osas. Kas tegemist võib olla turumanipulatsiooniga, ei julge ma praegusel hetkel spekuleerida. Siin võib olla tegemist ka muude põhjustega," lausus Hololei.

Kuigi vastu talve Euroopa Vene gaasist ilmajätmine põhjustaks kindlasti probleeme, on Lääne haavatavus lühiajaline, ütles Kannik

"Lääs suudab seda asendada, võib-olla hind läheb natuke kallimaks, aga see ei ole katastroof. Kui Venemaa jääb oma nafta- ja gaasituludest ilma, mis tulevad lääne poolt, siis see on Vene rahvusliku majanduse jaoks täielik katastroof, Vene eelarve ei ela seda üle. Aga nädal-kaks saab sellega ikka survestada ja mängida. Läänel on vaja vastu pidada see aeg ja tulevikuks õppida," lausus Kannik.