Venemaa avalikustas möödunud nädalal ettepanekud USA-le ja NATO-le, milles nõutakse, et NATO ei laieneks itta, sisuliselt tõmbuks tagasi Balti riikidest ja Poolast, lõpetaks igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias, et keelataks ära lühi- ja keskmaarakettide paigutamine paikadesse, kus need oleks võimelised tabama vastase poolt.

Venemaa agressiivset käitumist jälgides on jäänud mõnevõrra hämaraks, seda kõike vaja on.

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu sõnul on Vladimir Putinil vaja lahendada suur probleem – ta tahaks Ukrainas sõjalist operatsiooni sõjaliselt lõpetada, selleks eskaleerida sõjategevust aga tavalisel venelasel ei ole ukrainlasega ühtegi kana kitkuda.

"Ja see kana on vaja Putinil üles leida. Kui praegust olukorda kuidagi alapealkirjastada, siis selle nimi võikski olla kana mäng, Kremlist hüüti "kana!" Lääne suunas ja jäädi ootama, kas keegi vastab. Ja Bideni uuest kogenematust administratsioonist piiksuti midagi vastu ja see piiksumine on meid viinud olukorda, kus me ettepankuid, mis on ähvardused, arutame Põhja-Atlandi Nõukogus. Sisuliselt on Putinile vaja näidata, et tegelikult on tegemist NATO ja Venemaa konfliktiga, mida Ukrainas peetakse," rääkis Oidsalu.

Venemaa eksperdi Karmo Tüüri sõnul on nõudmised esitatud paketina, mida saab kas võtta või jätta.

"Ehk siis tegemist on täiesti irratsionaalse ultimaatumiga, mida ei ole võimalik täita ka Venemaa enda poolt. Muu hulgas tähendaks ju nende punktide täitmine Kaliningradi demilitariseerimist, kuna üks punkt on rakettide välja viimine territooriumilt, kust võiks tabada vastaspoolt. Kaliningrad on selle keskel," rääkis Tüür.

"Järelikult need punktid ei ole allkirjastatavad sellisel kujul. Need oleks allkirjastatavad ainult kapitulatsiooniaktina NATO poolt Venemaa ees. Aga minu teada NATO ei ole kaotanud sõda Venemaaga, sel põhjusel neid leppeid ei ole sel moel võimalik allkirjastada," sõnas Tüür.

Euroopa välissuhete nõukogu vanemekspert Kadri Liik märkis, et sisuliselt nõuab riik võimatut. "Kuud ja tähti taevast alla. Ja nad esitasid need avalikult, mis viib paljud inimesed järeldusele, et see diplomaatiline initsiatiiv on mingi suitsukate ja tegelikult nad valmistuvad millekski muuks," sõnas ta.  

Viimastel päevadel on korduvalt väidetud, et raske on näha vananema diktaatori pähe. "See on tõesti tõsi, et Putin on Venemaal ainuke otsuse langetaja ja ma olen aru saanud, et isegi Vene diplomaadid, kes on praegu välja käinud terve hulga ettepanekuid Ukraina suhtes, ka nemad ei tea, mis selle diplomaatilise initsiatiivi lõplik eesmärk on," üles Liik.

Lääs on lubanud Venemaaga siiski tema ettepanekuid arutada, kuid mitte üle liitlaste ja partnerite peade. Mille üle ennast kahjustamata kõnelusi pidada saaks?

"Kui nüüd kogu see protsess lähtuks sellest, et meil on vaja saavutada mingi uus omavaheline kokkulepete pakett, mis puudutab relvastuskontrolli, nii raketikontrolli kui ka tavarelvastuse kontrolli, sest kõik need vanad lepped on ju üles öeldud, need enam ei kehti ja uusi on vaja niikuinii. Kui nüüd võtta seda stardipunkti, kui et me alustame läbirääkimisi, väga pikaldasi, spetsialistidega kaasamisega, põhjalikku läbirääkimiste protsessi, mille lõpuks oleks relvastuskontrolli lepingute sõlmimine, siis jah, see oleks see, mida Lääs saab teha ja pakkuda oma positiivse alternatiivina nendele nõudmistele, mis praegu Venemaa poolt on esitatud," sõnas Karmo Tüür.

Kadri Liik märkis, et on teada, et Biden on pakkunud Putinile võimalust arutada relvastuse paiknemist Ukraina ja Venemaa ümber.

"See on mõnes mõttes paradigmamuutus selles plaanis, et ta pakub kõnelemist asjadest, millest keegi teine varem aastakümneid ei ole valmis olnud Venemaaga kõnelema. Biden sisuliselt tunnistab, et Venemaa ja NATO kujutavad teineteisele ohtu. Mis minu meelest on õige, sest nii see on. Kui meie arvame, et Venemaa on meile oht, siis järelikult Venemaa automaatselt näeb ka NATO-t ohuna endale. Aga muidugi Bideni pakutud formaat on väga segane. Ameerika, Venemaa ja mõned suurriigid, see ei meeldinud kellelegi, kaasaarvatud nendele suurriikidele endile," ütles Liik.

Ehk siis näib, et mingit väga suurt kasu Venemaa oma avantüüriga saavutada ei pruugi.

"Vene avalikkus ei taha midagi sellist, Vene avalikkuse huvi on praegu hoopis mujal, poliitiline režiim on vananev, ka moraalselt, mitte üksnes füüsiliselt. See pööraks maailmakorra pea peale ja uues maailmakorras jääks Venemaa rohkem poliitiliselt ja majanduslikult Hiina mõjualasse ja ma ei näe, kuidas see neile kasulik oleks," rääkis Liik.

Võib-olla on see kõik lihtsalt üks Putini meeleheide?

"Minul oleks ka meeleheide, kui ma oleksin Putin, sest ta on jõudnud väga ohtlikele vetele, kuhu jõuab iga vananev diktaator. Sellist jõu keelt ja usku endale sisestatuna ja oma režiimile sisestatuna ta peabki olema kogu aeg tugev ja näima suurem, kui ta tegelik ressurss seda võimaldab. See ongi bluff, millele Putini võim on ehitatud," ütles Meelis Oidasalu.

"Vladimir Putin on 69 aastane, tema vanemad mõlemad olid väga pikaealised, elasid üle 85 aasta vanaks, aga ka selle rehkenduse järgi võib-olla kümme sellist tegusat aastat mõningate ravimite toel on poliitikas tal veel ees," ütles Meelis Oidasalu.