"Kuna peateemad on seotud NATO tulevikuga, siis ma arvan, et Põhja-Atlandi nõukogu NAC (NAC on liikmesriikide suursaadikute nõupidamine Brüsselis – toim.) on see koht, kus kõik 30 liikmesriiki peaksid ühisosa kujundama ja Ameerika Ühendriigid, kes on Venemaaga diplomaatilises kontaktis selles küsimuses, peaks väljendama selgelt liikmesriikide huvisid," ütles Mihkelson (Reformierakond) ERR-ile.

Tema sõnul keskendub Venemaa praegu peamiselt sellele, et läbi suruda oma tahet julgeolekukorra muutmiseks Euroopas. "Selge see, et sellele peab NATO üheselt vastu olema," rõhutas Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni esimees tunnistas, et lääneriikidel ei ole head lahendust Venemaa nõudmistele ning osalt on see tingitud Lääne keeldumisest uskuda, et seda, mille Moskva nüüd on välja öelnud.

"Aga väga järsk vastuseis igasugusele NATO ittalaienemisele ja soov omada mõju endise Vene impeeriumi ehk Nõukogude Liidu alade üle on olnud Venemaa rahvusliku julgeoleku doktriinides aastaid, kui mitte aastakümneid," rääkis Mihkelson. "Ja Venemaa ammune soov on ka suruda Ameerika Ühendriikide huvid Euroopast välja viisil, mis on sarnane OSCE-le, kus on ühehäälsuse nõue ja seega Venemaa vetoõigus. Sellega saavutaks Venemaa tervikuna kogu Euroopa julgeoleku kontekstis tõsisema sõnaõiguse - ilma tema sõnata ei toimuks põhimõtteliselt midagi."

Selline areng oleks aga Mihkelsoni hinnangul kogu sõjajärgse läänemaailma rajatud julgeolekuarhitektuuri lammutamine ja selle Venemaa käe järgi ümber korraldamine. "Sellele saab lääneriikidel olla täna küll ainult üks vastus – ei, selliste nõudmistega me küll mitte kuidagi läbirääkimistelaua taha minna ei saaks," leidis ta.

"Kuna Läänel on aastaid puudunud proaktiivne strateegiline poliitika Venemaa suunal, siis nüüd oleks mõistlik kaks hetke hingata ja läbi mõelda, mis see meie tegevus võiks olla," rääkis Mihkelson. "Eks üks, millele tähelepanu peab pöörama, on see, et igasugune sõjaga ähvardamine lihtsalt ei ole konstruktiivne, ega too kaasa mingisuguseid püsivaid lahendusi Euroopa julgeolekuarhitektuuris. Pigem võib see viia uue raudse eesriide langemiseni Euroopas," rääkis ta.

Mihkelson leidis, et Lääne ja Venemaaga pinged on praeguseks jõudnud ajalooliselt ühele kõige kõrgemale tasemele, kuid seda enam on vaja leida vastasseisule diplomaatiline lahendus.

"Ega keegi ju ei taha pimedat konfrontatsiooni ja ohtu, et asi võib täielikult kontrolli alt väljuda," rääkis Mihkelson. "Praegune hetk on ülimalt kriitiline. Kui see pole ka võrreldav just Kuuba kriisiga 1962. aastal, siis igal juhul millegi sellisega pole lääneriigid aastakümneid Venemaa suunal kokku põrganud. Võib-olla [oli midagi sarnast] külma sõja alguses, vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu," arutles ta. "Praegu näivad soovid ja nägemused Euroopa julgeoleku tulevikust olema nii erisuunalised, et ilma tõsisema raudse eesriideta on väga raske ette kujutada, kuidas ühisosa leitakse," lisas väliskomisjoni esimees.

"Aga loomulikult on ka meie huvides see, et diplomaadid leiaks mingisuguse tee konstruktiivseks läbirääkimiseks. Aga ma ei välista, et enne, kui me selle laua taha jõuame, võivad sündmused veelgi eskaleeruda," rääkis Mihkelson. "On selge, et Venemaa jätkab praegu maksimaalselt panuste tõstmist, et näha kas, kusagilt tekib mõra Lääne ja NATO ühtsuses."

Mihkelsoni sõnul on Euroopa julgeoleku kontekstis võtmetähtsusega Ukraina saatus: "NATO riigid ei tohiks oma vastusammude reas mitte mingil juhul ära unustada seda, et Ukraina on erakordselt suure tähtsusega Euroopa julgeoleku tulevikule. Kaas arvatud ka meie julgeoleku tulevikule."