NATO peasekretär Jens Stoltenberg on kutsunud nõukogu suursaadikute tasemel kokku 12. jaanuariks ning on kontakteerunud Moskvaga, et tagada Venemaa osalus, vahendasid France24 ja VoANews uudisteagentuuri AFP teadet.

Samas öeldakse, et Stoltenberg on viimastel kuudel, kui Venemaa on Ukraina piiride lähisetele vägede koondamisega andnud alust kartuseks laiema sõjategevuse taastumiseks, korduvalt pakkunud Moskvale NRC kaudu dialoogi võimalust, kuid Venemaa ei ole sellele positiivselt vastanud.  

Vene välisministeerium teatas nädalavahetusel, et on saanud NATO kutse kätte ja nüüd analüüsitakse seda, vahendas väljaanne Kommersant esmaspäeval. 

Vene asevälisminister Aleksandr Gruško on öelnud, et Moskva eeldaks ka sõjaväelaste osalemist kohtumisel, kuna arutusele tuleks nende pädevust puudutavad teemad.

NATO uue pakkumise ajendiks Venemaale said Moskva hiljuti esitatud julgeolekunõudmised Ameerika Ühendriikidele ja NATO-le tervikuna. Nende üheks osaks on ka Venemaa nõudmine alliansile, et see välistaks Ukraina liikmeks võtmise ning viiks oma üksused Vene piiridest kaugemale.

Samas on ka NATO-l oma nõudmised Moskvale. Kommersandi andmeil võib allianss soovida Venemaalt kinnitust, et lühi- ja keskmaarakette ei hakata paigutama Kaliningradi oblastisse, vägede ära toomist Ukraina piiride lähistelt, endiste nõukogude vabariikide suveräänsuse garanteerimist, seda Lõuna-Kaukaasias, aga eelkõige Ukrainas ja Moldovas. Samuti võiks NATO soovida sõjategevusest hoidumist endise Nõukogude Liidu alade konfliktides nagu näiteks Ida-Ukrainas või Moldova Transnistrias.

Kommersant tõdeb, et nii Venemaa kui NATO nõudmised on teisele poolele suuresti vastuvõetamatud, mis aga ei tähenda, et mitte mingisugust kokkulepet pole võimalik saavutada.

Praeguste diplomaatiliste sammude taustaks on Venemaa toodud rohkem kui 100 000 sõjaväelast Ukraina piiride lähistel ning äärmuseni teravdanud Ukraina-vastane retoorika. USA luure väitel võib Moskva kavandada Ukraina ründamist jaanuaris-veebruaris. NATO ei ole küll pakkunud Ukrainale julgeolekutagatisi, kuid hoiatanud Moskvat agressiooni eest ning lubanud Kiievile julgeolekuabi.

Lisaks NATO ja Vene diplomaatide kokkusaamisele Brüsselis algab samal ajal ka alliansi liikmesriikide sõjaväejuhtide kahepäevane kohtumine.

NATO katkestas Venemaaga praktilise koostöö 2014. aastal

"Oleme otsustanud peatada igasuguse praktilise tsiviil- ja sõjalise koostöö NATO ja Venemaa vahel. Meie poliitiline dialoog NATO-Vene Nõukogus võib jätkuda vajaduse korral suursaadikute tasemel ja kõrgemal, et saaksime vahetada arvamusi eelkõige selle kriisi üle," teatasid alliansi välisministrid 2014. aasta 1. aprillil tehtud ühisavalduses.

Samas viidati, et NATO on viimase 20 aasta jooksul tegutsenud Venemaaga tihedama koostöö ja usalduse saavutamise nimel, kuid Moskva on rikkunud rahvusvahelist õigust ning käitunud selliselt, mis läheb vastuollu kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud põhimõtete ja kohustustega. "See on tõsiselt rikkunud usaldust, millel meie koostöö peab põhinema," rõhutasid NATO välisministrid oma 1. aprilli ühisavalduses.

Selleks ajaks oli Ukraina võimupöördega rahuolematu Moskva viinud lõpule Krimmi annekteerimise ja võtnud poolsaare formaalselt Venemaa koosseisu. 27. märtsil oli ÜRO Peaassamblee heaks kiitnud resolutsiooni, milles kuulutati Krimmis Venemaaga ühinemise üle peetud referendum õigustühiseks ning ei tunnustatud poolsaare annekteerimist Venemaa poolt. 

Allianss jättis siiski suhtluskanalid Venemaaga NRC-s ja Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus suursaadikute ja kõrgemal tasemel avatuks, et võimaldada arvamuste vahetamist eelkõige Ukraina kriisi üle.

2016. aastal toimus kolm NRC koosolekut, 2017. aastal kolm, 2018. aastal kaks ja 2019. aastal kaks kohtumist. NATO on jätkuvalt avatud perioodilisele, keskendunud ja sisukale poliitilisele dialoogile Venemaaga vastastikkuse põhimõttel, nagu on kokku lepitud NATO tippkohtumisel Varssavis juulis 2016, öeldakse alliansi kodulehel tänavu oktoobri lõpus postitatud tekstis.

Allianss tegi 2020. aasta veebruaris uue ettepaneku NATO-Vene Nõukogu kohtumiseks, kuid see ei ole seni Moskvast vastust saanud.

Nõukogu pidi "28+1" formaadi asendama formaadiga "kõik koos"

NATO-Vene Nõukogu (NRC) loodi NATO-Venemaa tippkohtumisel 28. mail 2002 Roomas ja see asendas 1997. aastal loodud NATO-Vene alalist ühisnõukogu (PJC).

"NRC on konsultatsioonide, konsensuse saavutamise, koostöö, ühisotsuste ja ühistegevuse mehhanism, milles NATO üksikud liikmesriigid ja Venemaa töötavad võrdsete partneritena paljudes ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Kohtumiste vaim on NRC raames dramaatiliselt muutunud, kus Venemaa ja NATO liikmesriigid kohtuvad võrdsetena "29-st" ühist huvi pakkuvates valdkondades - mitte kahepoolse "NATO+1" formaadis PJC raames," öeldakse NATO kodulehe infomaterjalides NRC kohta. Praeguseks on NATO-s juba 30 liikmesriiki.

Nõukogu alluvuses hakkasid tööle erinevate valdkondadega tegelevad töörühmad ja komisjonid. Nii näiteks pidid NATO riigid ja Venemaa tihendama oma koostööd terrorismivastase võitluse, kriisiohjamise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja usaldust suurendavate meetmete, raketitõrje, logistika, sõjalise koostöö, kaitsereformi ja tsiviilhädaolukordadega tegelemise valdkondades.

NRC koosolekuid hakkas juhatama NATO peasekretär ning need toimusid vähemalt kord kuus suursaadikute ja sõjaliste esindajate tasandil; kaks korda aastas välis- ja kaitseministrite ning staabiülemate tasandil. Lisaks peeti aeg-ajalt ka tippkohtumisi. NRC alla kuulub ka ettevalmistuskomitee, mis tuleb kokku vähemalt kaks korda kuus, et valmistada ette suursaadikute arutelusid ja jälgida kõiki NRC egiidi all olevate ekspertide tegevust.

"Tegelikult ei möödu päevagi, kui NRC ühel või teisel tasemel koosolekut ei toimuks, mis toob kaasa enneolematult tihedad kontaktid ja mitteametlikud konsultatsioonid paljudes eri valdkondades, mis toimuvad sõbralikus ja töökas õhkkonnas," seisab NATO kodulehe infomaterjalides, mis on eeldatavasti koostatud enne 2014. aastat.

Pärast 2014. aastat on aga selline koostöö suuresti peatunud ning suhete halvenemise üks märk on olnud ka vastastikku diplomaatide arvu vähendamine. Kõige viimaseks intsidendiks oli tänavu oktoobris toimunu, kui NATO peatas kaheksa Vene diplomaadi ligipääsu oma peakorterile ning Venemaa katkestas seejärel oma esinduse töö alliansis ja käskis ka sulgeda NATO esinduse töö Moskvas.