Vahesammuna kliimaneutraalsuse suunas suurendas EL oma 2030. aasta kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 protsendi võrra.

"Eesmärk 55" raames vaatab EL läbi kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, et viia need kooskõlla 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkidega.

"Eesmärk 55" keskmes on ka heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaatamine ja laiendamine. Praegu piirab ETS heitkoguseid Euroopa energiasektoris ja töötlevas tööstuses. 

"Las turg teeb tööd. ETS on üks parimaid instrumente, mis meil on. Selle laiendamine on hädavajalik," ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans. 

Poola kliimaminister Anna Moskwa oli komisjoni plaani suhtes aga kriitiline.

"Kui "Eesmärk 55" sisaldab lahendusi kodanike kahjuks, võtame kõik õiguslikud meetmed, et vetostada need," hoiatas Moskwa. 

"Düsfunktsionaalset, reformimata heitkogustega kauplemise süsteemi ei saa üle kanda teistele tööstusharudele, selle laiendamist eluasemetele ja transpordile on võimatu aktsepteerida," lisas Moskwa. 

Tšehhi minister energiaminister Karel Havlicek toetas eelmisel nädalal Poolat, et EL peataks CO2 kauplemise. Ka Küpros on ETS-i laiendamise vastu.

Paljud riigid nagu Hispaania, Ungari, Luksemburg, Belgia, Rootsi, Läti, Leedu, Iirimaa, Slovakkia, Rumeenia ja Malta  väljendasid samuti muret heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamise pärast. 

Saksamaa, Soome, Horvaatia ja Taani toetasid ETS-i ning ka selle laiendamist eluasemele ja transpordile, vahendas EUobserver.

Portugali keskkonnaminister Joao Pedro Matos Fernandes kutsus liikmesriike üles rohkem tegutsema. 

"Ma hindan seda, kus paljud inimesed valetavad, et energiakriis on meie kliimamuutustega võitlemise tagajärg. See on vale. Tarbijahinnad Portugali energiaturul on olnud aastaid stabiilsed, sest me oleme investeerinud taastuvatesse energiaallikatesse," väitis Fernandes.