"Ettepanek on võimaldada neile inimestele kuue kuu möödumisel vaktsiinidoos," kommenteeris Oona küsimust, kas ka koroona läbi põdenud ja ühe vaktsiinidoosi saanud inimesed võiksid ka saada järgmisi.

Kuivõrd digiregistratuuris tuleb vastavat süsteemi alles välja arendada, siis nendel inimestel tekib Oona sõnul võimalus tõhustusdoosile registreeruda alles uuel aastal.

Oona täpsustas, et komisjoni soovitus on küll veel vormistamisel, kuid teadusandmetele tuginedes näevad nad, et need, kes on koroona läbi põdenud ja saanud vähemalt ühe doosi, siis nende kaitse omikroni tüve vastu katseklaasiuuringute andmetel ei ole kehv, kuid andmed tegeliku elu kohta puuduvad.

Välja on kujunenud kolmedoosiline vaktsineerimisskeem

Oona tõi välja, et komisjoni hinnangul on praeguseks Eestis välja kujunenud kolmedoosiline vaktsineerimisskeem ning nad ei näe näiteks sarnaselt Iisraeliga vajadust hakata tegema inimestele ka neljandat vaktsiinisüsti.

"Me kindlasti ei näe ette seda, et edaspidi olekski vaja iga kolme kuu möödudes tõhustusdoosi teha," ütles Oona. "Võimalik, et edaspidi on vajalik igasügiseselt vaktsineerida nii nagu gripi vastu, ja on võimalik, et sagedasem tõhustusdooside vajadus võib olla teatud riskirühmadel."

Samuti ei näe komisjon vajadust alla 18-aastastele tõustusdooside teha.

"Alla 18-aastastel püsib immuunsus päris hästi ja praegu ei ole neil vajadust tõhustusdoosi tegemiseks," ütles Oona.

Terviseamet: info omikroni tüve kohta ongi vastukäiv

Terviseameti hädaolukorra juhi kohusetäitja Ragnar Vaiknemets selgitas, et omikroni tüve kohta on palju erinevaid uuringuid ja sellest tulenevalt ka erinevaid järeldusi. Seepärast võib ka meedias leida palju vastuolulist informatsiooni.

"Kuidas omikron lõpuks käitub, ei ole hetkel teada," ütles Vaiknemets.

"Minu mure ja kartus seisneb hetkel selles, et praeguse vähese info najal me alahindame selle tüve mõju. Samas ka pseudotegevusi selleks, et lihtsalt midagi ära teha, ei ole otstarbekas."

Omikroni tüvi võib Vaiknemetsa sõnul muutuda jaanuari alguseks domineerivaks ja see võib taas põhjustada palju haigestumist ning haiglaravi vajaduse kasvu. Prognoosi kohaselt võib jaanuaris haiglaravi vajada 400 inimest.