Analüüs: kas Ühendkuningriigil on Euroopa Liiduta parem?

Brexit.
Brexit. Autor/allikas: Pixabay

Tööjõu vaba liikumise vastane Suurbritannia lubab suure tööjõupuuduse pärast taas mitmes valdkonnas välismaalt lihttöölisi palgata. Kai Vare vaatles, kuidas on läinud Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhted pärast Brexiti täie hooga jõustumist.

Ühendkuningriigi peaministril Boris Johnsonil on olnud rasked nädalad. Avalikkus sai teada, et Johnsoni parteikaaslane on aidanud tervishoiuteenuseid pakkuval ettevõttel võita poole miljoni naela ulatuses valitsuse Covidi-lepinguid, saades ise ettevõttelt iga kuu suuri summasid.

Ajakirjandusse jõudsid ka pildid ja videod, kuidas peaministri kantselei töötajad pidasid eelmisel talvel rangete koroonapiirangute ajal jõulupidu ja viskasid hiljem selle üle veel ülbelt nalja. Mitmes valdkonnas valitseb Brexiti ja tööjõu vaba liikumise lõppemise järel suur tööjõupuudus, hinnad tõusevad.

Kõigele lisaks omikron. Pole ime, et Johnsoni populaarsus on madalam kui kunagi varem: 10. detsembril avaldatud YouGovi arvamusküsitlus näitab, et Boris Johnsoni toetus on 42 protsenti, kusjuures võrreldes novembri keskpaigaga on tema populaarsus langenud 11 protsendipunkti.

Kas see võiks aidata kaasa Ühendkuningriigi suhete paranemisele Euroopa Liiduga?

Sel aastal lõppes üleminekuaeg ja Brexit jõustus täie hooga. Kogu aasta on Euroopa Liit ja Suurbritannia käitunud nagu riidu läinud lapsed, kes liivakastis mängides püüavad tõestada, et minu traktor on suurem kui sinu traktor. Kevadel pingestas suhteid koroonavaktsiin. Võisteldi, kes suudab kiiremini vaktsineerida, süüdistati teineteist vastastikku vaktsiinitarnete takistamises, lõpuks kuulutas Euroopa Liit brittide Oxfordi/AstraZeneca vaktsiini lausa ohtlikuks, kuigi Ühendkuningriigis olid selleks ajaks vaktsineeritud juba kümned miljonid inimesed.

Euroopa Liidust lahkumist põhjendasid Brexiti eestkõnelejad muuhulgas sellega, et tööjõu vaba liikumise põhimõte on kaasa toonud Ida-Euroopa odava tööjõu sissevoolu ehk piltlikult öeldes võtavad Poola torumehed brittidelt töö ja tirivad ka palgataset alla. Briti valitsuse sõnul on eesmärk üle minna kodumaise tööjõu kasutamisele ning heade oskuste ja kõrgete palkadega majandusele.

Sellest aastast lõppes Euroopa Liidu kodanikele kehtinud soodusrežiim. See tõi muuhulgas kaasa ka hinnanguliselt 25 000 veokijuhi lahkumise. Paraku langes see kokku koroonapandeemiaga, mille tõttu jäi tegemata 40 000 veokijuhi eksamit. Seega kaubaautojuhte pole ning see tõi kaasa bensiini, toiduainete ja veel paljude kaupade puuduse.

Inglismaa Pank hoiatas sügisel, et tööjõuprobleem on terav ja ulatuslik, sest nõudlus on kiiresti kasvanud, Euroopa Liidust aga enam töötajaid ei tule. Keskpank prognoosis neljaprotsendist inflatsiooni ja tõstis intresse. Eelmisel nädalal oli Briti valitsus sunnitud tööjõureegleid leevendama: põllumajandussektoris lubatakse lihttöölisi riiki veel kolm aastat, ka sotsiaalhoolduse valdkonna töötajatele tehakse algavaks aastaks erand.

Brexit tõi kaasa ka Briti ja Prantsusmaa suhete pingestumise. Sõjakad vaidlused kalapüügiõiguste pärast ning selle üle, kes ja kuidas peaks takistama üle La Manche'i väina kippuvaid sisserändajaid.

Uue hooga lahvatas ka Põhja-Iirimaa küsimus. Seoses Brexitiga on tekkinud olukord, kus Iirimaa ja Ühendkuningriigi vaheline tollipiir õnnestus küll ära hoida, aga see on sisuliselt tekitanud piirikontrolli Põhja-Iirimaa ning ülejäänud Suurbritannia vahele. Britid on teatanud, et see neile ikkagi ei sobi. Euroopa Liit kahtlustab, et brittidel ei olnud algusest peale kavatsustki Põhja-Iirimaa protokolli korralikult järgida.

Päris tülliminekut Euroopa Liiduga ei saa Ühendkuningriik endale siiski lubada, sest see rikuks suhted ka tähtsa liitlase USA presidendi Joe Bideniga, kes oma iiri juuri tähtsaks peab. Johnson andiski novembris oma pealäbirääkijale David Frostile korralduse kõnelustelaua taha naasta ja asi ära lahendada. Euroopa Liidu diplomaatide sõnul oli aga Frost pigem huvitatud vastasseisust kui koostööst. Praeguseks on lord Frost Brexiti-ministri ametist lahkunud.

Prantsusmaa kutsus üles kasutama ära Frosti lahkumisega tekkinud võimalust Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise usalduse taastamiseks. Samas ütlevad Euroopa Liidu diplomaadid, et nii mõnedki Briti poliitikud elavad täielikult oma Brexiti-mullis. Euroopa Liidu vastus on "strateegiline kannatlikkus" – tuleb oodata ära, kuni Suurbritannias kerkivad esile senisest praktilisema meelega juhid.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: