Riik plaanib maareformi osana lammutada 2024. aastaks 400 ehitist

lagunenud maja
lagunenud maja Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Maareformiga jääb riigi kätte mitu maatükki, millel on lagunenud ehitised. Järgmise kolme aasta jooksul plaanib maa-amet lammutada 400 lagunenud hoonet.

Eesti maismaast on detsembri alguse seisuga reformimata 15 500 hektarit ja reform on vaja teha ligi 18 500 maaüksusel.

2020. ja 2021. aasta jooksul anti munitsipaalomandisse 4872 maaüksust. Praeguste andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel ligikaudu 2900 üksust.

Maa-amet kavandab edaspidi igal aastal teha 600 kuni 1000 maa ostueesõigusega erastamist, hoonestusõiguse seadmist, vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist ja vaba põllu- või metsamaa erastamist.

Maareformi lõpus jäetakse riigi omandisse järjest rohkem maaüksusi, millel asuvad teadmata seisundis või seadustamata hooned. Enamasti paiknevad sellised maalapid kohtades, kus on tihe asustus ning neid ei soovi endale kohalikud omavalitsused ega teised riigimaa haldajad.

Maa-amet plaanib tulevatel aastatel tellida tööd ligikaudu 400 hoone lammutamiseks, mis kahjustavad ümbrust ja maastikupilti, mille lähedusse ei taheta uusi arendusi algatada.

Viimastel aastatel on ühe sellise ehitise likvideerimiseks kulunud keskmiselt 3300 eurot. Seega võib riigimaalt ehitiste likvideerimiseks kuluda kokku ligikaudu kolm miljonit eurot.

Aastatel 2022–2024 saaks maa-amet oma eelarvest lammutada sellised hooned 260 maaüksusel. Amet vajab aga riigilt lisaks 500 000 eurot, et lammutustöid tellida veel 150 maaüksusele.

Lagunenud ja kasutusest väljas objektid on sageli ohtlikud, näiteks kui ümbruskonna lapsed satuvad nende lähedale turnima. Maa-amet plaanib esmajärjekorras likvideerida need objektid, mis võivad põhjustada õnnetusi.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: