Kui Tartumaa nakatunute arv 100 000 elaniku kohta ulatub üle tuhande, siis tabelis järgmise, Läänemaa sama arv on veidi üle 750. Harjumaa vastav arv jääb alla 650.

Haiglaravi vajavate arvule pole see seni mõju avaldanud, ütles ERR-ile kliinikumi teadus- ja arendusjuht Joel Starkopf.

"Kliinikumis on olukord viimase kahe-kolme nädala jooksul muutusteta. Meil on teisipäeva seisuga haiglaravil 40 isolatsiooni vajavat Covid-patsienti, see on sarnane viimase kahe-kolme nädala lõikes. Lisanduvate patsientide arv on tagasihoidlik, eile kaks, päev varem viis, siis kaks, seitse haiget. Stabiilne oluliste arenguteta olukord," lausus ta.

Starkopf möönis, et samal ajal teevad neid murelikuks terviseameti andmed, mis näitavad omikroni tüvega nakatumise plahvatuslikku kasvu Tartumaal.

"Interpreteerimaks haiglaravi vajadust, on kolm tegurit: peamised nakatunud on praegu alla 32 aasta vanad ja 10- kuni 19-aastased vanused inimesed on väga harva, kui üldse Covidi tõttu haiglaravi vajanud. Teiseks on see omikroni plahvatus kestnud veel suhteliselt vähe aega, nii et me veel ei tea, tavaliselt hakkavad inimesed haiglaravile jõudma 10 kuni 14 päeva pärast nakatumist. See aeg ei ole veel täis. Kolmandaks me ei tea, kuidas omikroni tüvi käitub üle 60-aastastel inimestel, kes on veel vaktsineerimata. Ja see viimane teeb meid väga murelikuks," lausus Starkopf.

Starkopfi sõnul on Eestis umbes 60 000 üle 60-aastast vaktsineerimata inimest.

"Kui me andmete põhjal võime öelda, et viis protsenti neist vajab haiglaravi ja omikroni tüvi levib kiiresti kahe nädala jooksul, siis me jõuame rehkendustega sinna, et 3000 inimest vajab kahe nädala jooksul haiglaravi, mis on 200 inimest päevas. See on kaks korda suurem arv, kui me maksimumis kolmanda laine tipus vastu võtsime. See on küll kõige mustem stsenaarium, aga nullilähedaseks seda võimalust pidada ei saa," rääkis Starkopf.

Kogu teadmatuses, mis omikroni tüve ümber praegu on, peab kliinikum olema valmis haiglaravi vajaduse kasvuks järgmise kahe kuni nädala jooksul, lisas ta.

Kliinikumis on praegu 40 Covidi-patsienti, kokku on haiglas 60 Covidi voodikohta tavaosakonna tasemel ja viis intensiivravi tasemel.

Kui palju on praegusest patsientidest nakatunud omikroni tüvega, kliinikumis ei teata.

Viljandi haiglas sisemine kolle

Teistes lõuna meditsiinistaabi haiglates on olukord praegu samamoodi stabiilne, välja arvatud Viljandi haigla, kus on haiglasisene kolle.

"Põlva, Võru ja Valga haiglas on voodikohti vähendatud, aga valmisolek olemas Covidi-haigete hospitaliseerimiseks, kui vajadus peaks kasvama. Viljandi haiglas on tõsine probleem haiglasiseselt tekkinud nakkuskoldega, neil on hulk Covidi- haigeid isoleeritud, neist oluline osa on paraku haiglasiseselt infektsiooni saanud ja sellega nad tegelevad. Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla tegutsevad viimase kahe-kolme nädala jooksul standardses rütmis, ei raporteeri ei haigete vähenemist ega haiglaravi plahvatuslikku kasvu," lausus Starkopf.

Aastavahetuse kaheks päevaks valitsuse poolt lubatud piirangute leevendus teeb Starkopfi sõnul murelikuks, kuid eelkõige peitub oht siiski vaktsineerimata inimestes.

"Senised andmed näitavad, et vaktsineerimine olulisel määral vähendab haiglaravi vajadust, nii omikroni kui delta tüve puhul. Vaktsineerimine on lahend, piirangute efektiivsus on tagasihoidlik. Vaktsineerimisel peab olema põhitähelepanu," lausus ta.