Viimase kolme aastaga on keskkonnainvesteeringute keskus energeetika valdkonnas enim toetust ehk 32 miljonit eurot jaganud Harjumaal. Ida-Virumaale jõudis sama ajaga 7,3 miljonit eurot. Keskuse toetuste ja teenuste valdkonnajuht Aire Arike-Trutin.

"Jah, taotlusi tuleb vähem. Seda ei saa öelda, et nad oleks vähem edukad, kui juba esitatakse. Neid laekubki vähem," ütles keskuse toetuste ja teenuste valdkonna juht Aire Arike-Trutin. Ta tõi näiteks ettevõtete ressursitõhususe ja märkis, et pigem suured ettevõtted on toetust taotlenud, aga paljudel suurettevõttel on riigiabimäär väike – 25 protsenti. "Paljudele pole see võib olla atraktiivne olnud."

Lisaks on mureks keelebarjäär.

"Põhiinfo on meil eesti keeles, kuigi meil on veebileht ka inglise ja vene keeles olemas. Venekeelses meedias oleme infot levitanud. Samamoodi oleme infopäevi just Ida-Virumaal korraldanud. Ressursitõhususe meetmel oli suur infopäev, kus tutvustasime ettevõtetele kõiki võimalusi. Huviliste ring oli päris suur, aga reaalseid taotlusi laekus kahjuks vähe."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles, et keskuse ehk KIK-i meetmed on läinud õigesse kohta.

"KIK-i energeetika vahenditest on Ida-Virumaa kuskil viienda koha peal toetuste välja maksmise osas. Täiesti auväärne koht. Tõsi küll, Harjumaa ja Tartumaa on eespool, aga nendes kohtades elab ka rohkem elanikke. Seal on ka rohkem väiksemaid asulaid, kuhu need energeetika meetmed on paremini sobinud - nende järele on vajadus suurem olnud," selgitas Tatar.

Lisaks tõi Tatar välja Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi, mille 340 miljonit eurot läheb kõik Ida-Virumaale. Eesti rohelise liikumise juhatuse liige Madis Vasser muretseb, et selle fondi kasutamist võib pärssima hakata taotluste vähesus.

"Võib juhtud olukord, kus kohalikud ei suuda seda ära taotleda. Rahalaev istub seal sadamas, aga keegi ei tule pardale. See on asi, millele peaks ennetavalt mõtlema. Kuidas inimesed saada paja juurde. Ma tean, et osades omavalitsustes on spetsiaalne inimene, kes aitab neid projekte kirjutada. Hoiab inimestel natuke rohkem kätt. See on ilmselt mõistlik rahakasutus, sest see tuleb mitmekordselt tagasi," rääkis Vasser.