Euroala rahandusministrid: 20 aastat eurot. Kuidas edasi?

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Õigusega võib öelda, et euro esimesed kaks aastakümmet on olnud sündmusterohked. Nüüd, kui maailm taastub pandeemiast, peame ühendama jõupingutused ja ressursid, et saada kasu kiiresti digitaliseeruvast maailmast ja lahendada kliimahädaolukord, kirjutavad euroala rahandusministrid ühiskommentaaris.

1. jaanuaril möödub 20 aastat päevast, kui ligikaudu 300 miljonit eurooplast hoidsid käes täiesti uut raha, eurot. Lissabonist kuni Helsingi ja Ateenani said inimesed kohalikest sularahaautomaatidest võtta välja europangatähti, maksta kaupluses euromüntidega ja reisida välismaale ilma valuutat vahetamata.

Üleminek 12 omavääringult eurole oli ajaloos ainulaadne sündmus: enne 1. jaanuari 2002 trükkis Euroopa Keskpank üle 15 miljardi europangatähe ning vermiti ligikaudu 52 miljardit münti.

Ühtse turu arengu tulemusena kujunenud eurost sai koos inimeste vaba liikumise, Erasmuse üliõpilasvahetusprogrammi ja rändlustasude kaotamisega EL-is üks Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavamaid saavutusi.

Sügavamal tasandil kajastab euro ühist Euroopa identiteeti, sümboliseerides integratsiooni kui Euroopa stabiilsuse ja heaolu tagatist.

Euroala majanduspoliitikat suunavad rahandusministrid ja Euroopa Komisjoni liikmed vaatavad selles artiklis ühiselt tagasi möödunud 20 aastale ja toovad välja mõned prioriteedid meie ühisraha tuleviku jaoks.

Viimased 20 aastat – täisikka jõudmine

Õigusega võib öelda, et euro esimesed kaks aastakümmet on olnud sündmusterohked.

Alates algusaja suurest entusiasmist on euro muutunud maailmas kasutuse poolest teisel kohal olevaks vääringuks. Meie ühisraha on endiselt väga populaarne: ligikaudu 80 protsenti kodanikest arvab, et euro on EL-ile kasulik, ning euroala on jätkuvalt laienenud. Liikmete arv on kasvanud algselt 11 liikmelt 19-ni ning veel riike liigub lähiaastatel ühinemise suunas.

See edu saavutati tõsiste väljakutsetega silmitsi seistes. Mõned olid projekti suhtes skeptilised juba siis, kui see oli alles lapsekingades.

Kui euro jõudis teismeikka, jõudsid liikmesriigid ja institutsioonid laiemale arusaamale, et euro struktuur ei olnud algselt kavandatud reageerima ülemaailmse finantskriisi ja sellele järgnenud riigivõlakriisi põhjustatud ulatuslikule šokile.

See ajendas reformima euroala juhtimisraamistikku ning looma finantsraskustes riikide jaoks ühise toetusmehhanismi ja Euroopa pankade jaoks ühise järelevalvesüsteemi: tunnistati, et tuleb leida lahendus suurema koordineerimise ja tihedama integratsiooni teel.

Need varajased kriisid võimaldasid eurol areneda ja tugevdada oma rahvusvahelist rolli. Oleme saanud ka väärtuslikke kogemusi, millest on olnud praeguse pandeemia kontekstis palju kasu: pandeemia piirideta olemus tõi esile nii meie vastastikuse sõltuvuse sügavuse kui ka meie ühtsuse tugevuse.

Kui koroonakriisi ulatus ilmsiks tuli, reageeriti vastupidiselt varasematele šokkidele palju kiiremate, otsustavamate ja koordineeritumate poliitikameetmetega.

Kuigi olemasolevad maksu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid leevendasid majanduslikku mõju, tegi EL enneolematuid otsuseid, et kaitsta veelgi inimelusid ja elatusvahendeid, täiendades EKP toetavat rahapoliitikat. Meie ühine vastus hõlmas TERA finantsabi kava, mis on aidanud kaitsta ligikaudu 31 miljonit töökohta, ning murrangulist Euroopa taastekava, taasterahastut "Next Generation EU".

Meie kooskõlastatud poliitiline reageerimine koos COVID-19 vaktsiinide kasutuselevõtuga aitasid euroalal pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Lisaks oli antud finants- ja likviidsustoetuste eesmärk vähendada pikaajalise kahju ohtu, et meie majandus saaks kaotatu kiiresti tasa teha.

Järgmised 20 aastat

Euro kasutuselevõtu esimese 20 aasta jooksul oleme palju saavutanud, ent palju on veel teha.

Peame pidama sammu innovatsiooniga ja edendama euro rahvusvahelist rolli. Euro ise peab olema digiajastule vastav. Seepärast toetame Euroopa Keskpanga poolt meie raha digiversiooniga tehtavat tööd ning anname sellesse oma panuse.

Samal ajal tuleb euroala veelgi tugevdada. Kuigi oleme loonud tugeva aluse oma Euroopa pangandussüsteemile, on meil vaja jätkata tööd meie pangandussüsteemi tugevdamiseks ning majanduse taastumise ja kasvu jaoks uute võimaluste loomiseks.

Sama kehtib meie kapitaliturgude kohta: peame võtma otsustavaid meetmeid, et parandada erainvesteeringute ja -säästude liikumist ühtsel turul, eesmärgiga pakkuda ettevõtjatele, sealhulgas VKE-dele, hädavajalikku rahastamist ja luua omakorda uusi töövõimalusi.

Investeeringute tase on olnud liiga kaua liiga madal: peame tegema suuri ja kestlikke investeeringuid oma inimestesse, taristusse ja institutsioonidesse. Koos vastutustundliku eelarvepoliitikaga ja erasektori panusega on taasterahastul "Next Generation EU" määrav roll paljude vajalike reformide elluviimisel ja investeeringute tegemisel. See on parim viis, kuidas suurendada kasvupotentsiaali, parandada elatustaset ja lahendada inimkonna ees seisvaid kriitilisi probleeme.

Kuna meie elanikkond vananeb, peame tagama riikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Ühiste eelarve-eeskirjade läbivaatamise raames peame tagama, et euroala eelarve- ja majanduspoliitika on muutunud keskkonnas eesmärgipärased ning võimaldavad reageerida tulevastele väljakutsetele.

Meie ühisraha on enneolematu ühine ettevõtmine ja meie liidu aluseks oleva ühtsuse kinnitus.

Nüüd, kui maailm taastub pandeemiast, peame ühendama jõupingutused ja ressursid, et saada kasu kiiresti digitaliseeruvast maailmast ja lahendada kliimahädaolukord. Ühegi nimetatud probleemiga ei suuda riigid üksi toime tulla.

Euro annab tunnistust sellest, mida suudame koos töötades saavutada. Pidades silmas järgmist 20 aastat, sümboliseerigu see meie pühendumust tagada tulevastele põlvkondadele heaolu pakkuv, kestlik ja kaasav tulevik.

Austria rahandusminister Magnus Brunner, Hispaania esimene asepeaminister ning majandusküsimuste ja digiülemineku minister Nadia Calvino, Malta rahandus- ja tööhõiveminister Clyde Caruana, inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis, eurorühma esimees ja Iirimaa rahandusminister Paschal Donohoe, Itaalia majandus- ja rahandusminister Daniele Franco, EL-i majandusvolinik Paolo Gentiloni, Luksemburgi rahandusminister Pierre Gramegna, Portugali riigiminister ja rahandusminister Joao Leao, Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja majanduse taastamise minister Bruno Le Maire, Saksamaa rahandusminister Christian Lindner, Slovakkia asepeaminister ja rahandusminister Igor Matovic, Eesti rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Küprose rahandusminister Constantinos Petrides, Läti rahandusminister Janis Reirs, Soome rahandusminister Annika Saarikko, Sloveenia rahandusminister Andrej Šircelj, Leedu rahandusminister Gintare Skaite, Kreeka rahandusminister Christos Staikouras, Belgia rahandusminister Vincent Van Peteghem ja Madalmaade rahandusminister Wopke Hoekstra.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: