Euroopa Liidu ümberkujundamiseks käivitatud konverentsil tehti kokkuvõte senistest ettepanekutest, mis olid kokku pandud peamiselt kodanikuühenduste esitatud ideedest. Reedel ja laupäeval kogunenud liikmesriikide parlamendisaadikute, EL- i institutsioonide ja kodanikuühenduste esindajate koosolek andis neist heakskiidu 49 ettepanekule, mis hõlmavad üheksat valdkonda ja enam kui 300 meedet ning tuginevad Euroopa kodanike paneelarutelude 178 soovitusele, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus. 

Ettepanekutes kutsutakse muuhulgas üles kaotama liikmesriikide vetoõigus, looma EL-i ühised relvajõud, võimaldama Euroopa Parlamendi valimistel osaleda üle-Euroopalistel nimekirjadel, andma europarlamendile seadusandliku algatuse õigus, korraldama üle-Euroopalisi referendumeid, mis kõik muudaksid EL-i senisest veelgi tihedamalt seotuks. Sellised ideed tekitasid pahameelt osalenud parempoolsetes eurosaadikutes, kes otsustasid konverentsilt lahkuda, kirjutas väljaanne Politico.

Vastuhääled tulid parempoolsetelt

Raportis sisalduvaid ettepanekuid keeldusid toetamast Euroopa Parlamendi Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsiooni ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni esindajad, kes leidsid, et need ei kajasta EL-i avalikku arvamust.

"Juba konverentsil osalema kutsutud kodanikuühenduste valik ise oli kallutatud," ütles ECR-i saadikurühm oma avalduses. Selles viidatakse, et uuringute kohaselt nõustuvad taolistel mõttetalgutel märksa tõenäolisemalt osalema ühendused, mis pooldavad EL-i suuremat tsentraliseeritust, mitte aga euroskeptilisemad organisatsioonid.

Saadikurühm teatas, et nende hinnangul ei kajasta heakskiidetud raportis sisalduvad ideed eurooplaste seisukohti ning seetõttu lahkub ECR tulevikukonverentsilt.

"Sellelt farsilt minema jalutamine oli ainuõige tegevus," vahendas Politico Rootsist valitud eurosaadiku Charlie Weimersi kommentaari Twitteris.

Eesti saadikud: häid ideid oli, aga vetoõigusest loobumist Eesti ei toeta

Eestit konverentsil esindanud Riina Sikkut (SDE) ja Anti Poolamets (EKRE) tõdesid, et ehkki heakskiidetud paketis oli ka häid ideid, lähevad mitmed tihedamale integratsioonile suunatud algatused vastuollu Eesti senise positsiooniga.

Mõlemad rõhutasid, et Eesti ei poolda riikide vetoõiguse kaotamist valdkondades, kus see seni veel kehtib ning nad esitasid seda seisukohta ka konverentsil.

"Pakett tervikuna kajastab progressiivsete, koostöömeeleste kodanike vaateid, kes näevad, et suuremast koostööst on võita," ütles Sikkut ERR-ile. "See on sisend Euroopa Liidu tuleviku suunamisel, aga need otsused ise veel ei muuda midagi. Selleks on vaja tavapärast menetlust," rääkis Sikkut viidates liikmesriikide ja EL-i institutsioonide vahelisele kokkuleppe vajadusele.

Sikkuti hinnangul nõuaks mõne punkti läbiminek ka Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, mis eeldaks vähemalt osas riikides rahvahääletust ning nende vastuvõtmine oleks seda arvestades väga vähetõenäoline.

Samuti ei ole kõigi ettepanekute suhtes tehtud analüüsi, kas need on üldse teostatavad ning milline oleks nende mõju riikidele, lisas ta.

Poolamets, kelle erakond kuulub Euroopa Parlamendis Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsiooni, oli paketi suhtes kriitilisem, leides, et vetoõiguse kaotamine tähendaks "hüpet föderaliseerumise suunas".  "Enamushääletuse sisseviimine oleks üks kõige hullemaid asju üldse, see tähendaks Euroopa Liidu riigistamist!" ütles ta ERR-ile.

Poolamets tõi välja, et Eesti kõrval ei nõustunud paketiga ka Poola, Ungari ja Slovakkia saadikud, mis tähendab, et üldist konsensust see ei saanud. Ta rõhutas, et konverentsi puhul on tegemist ainult ideede kogumiga. "Need olid nagu mõttetalgud, kus esitati ka mõistlikke ideid," rääkis EKRE saadik.

Euroopa tulevikukonverents alustas tööd eelmisel aastal, et koondada kodanike ja poliitikute ideed, kuidas Euroopa Liitu muutunud aegadega kohandada. Nädalavahetusel heakskiidetud ettepanekute lõppraport esitatakse 9. mail pidulikult Euroopa Liidu nõukogu, komisjoni ja parlamendi presidentide konverentsile ning seejärel peavad kolm institutsiooni otsustama, kas ja milliseid ettepanekute üldse ellu viia.

Ettepanekud on jagunevad riigikogu pressiteate kohaselt üheksasse valdkonda: tugevam majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad; haridus, kultuur, noored ja sport; digitaalne üleminek; Euroopa demokraatia; väärtused, õigused, seadused ja julgeolek; kliimamuutused ja keskkond; tervis; Euroopa Liidu roll maailmas ning ränne.

Sikkut juhtis digitaalse ülemineku töögruppi, Poolamets osales Euroopa demokraatia töögrupi töös. Samuti riigikogu delegatsiooni kuulunud Siim Kallas osales majanduse ja  Oudekki Loone rände töögrupis.