Majandusekspertide hinnangul asub Euroopa Keskpank baasintresse tõstma

Foto: Siim Lõvi /ERR

Majanduseksperdid hindavad üha tõenäolisemaks, et Euroopa Keskpank peab järgmisel või ülejärgmisel aastal kiire inflatsiooni ohjeldamiseks intresse tõstma või rahatrükki vähendama.

Väljaande Bloomberg küsitlusele vastanud majandusanalüütikutest peaaegu pooled hindavad, et juba järgmisel aastal tuleb Euroopa Keskpangal esimest korda viimase kümne aasta jooksul intresse tõsta, sest inflatsioon on järsult kiirenenud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle tõenäosus on kindlasti viimaste kuudega oluliselt kasvanud. Kui me vaatame, mis maailmas üldiselt toimub, siis inflatsioon on kõikjal väga kõrge. Seal on väga suur panus energiahindadel. Näiteks kui me vaatame euroala inflatsiooni, siis praegu tuleb ligi pool panusest inflatsiooni energiahindadest," rääkis Avaron Asset Managementi fondijuht Rain Leesi.

"Siiski raske on uskuda, et see juhtub veel 2022, aga 2023, miks mitte. Kui eurotsoon koosneks ainult finantsiliselt kasinast Põhjalast, siis võiks olla päris veendunud, et järgmisel aastal intressitõste tuleb. Nüüd teistpidi, kuna valemis on ka Lõuna-Euroopa, kes käitub finantsiliselt riigirahanduse seisukohast oluliselt lõdvemalt, siis need on kaks väga vastandlikku jõudu," kommenteeris Eften Capitali juht Viljar Arakas.

Palju sõltub järgmise aasta esimese kvartali inflatsiooninäitajatest, lisas Arakas.

Euroopa Keskpanga eesmärk on hoida inflatsioon kahe protsendi juures, kuid kui see ulatub juba püsivalt kolme protsendini, oleks sellest keskpangal väga raske mööda vaadata. Novembris oli euroala inflatsioon 4,9 protsenti.

Teisalt, isegi kui baasintresse tõstetakse, siis ilmselt mitte väga märkimisväärselt, nii et tõusu mõju on tegelikult väike, leiavad analüütikud.

Teine olulisem kannapööre rahapoliitikas - võlakirjade ostuprogrammi ehk rahatrüki lõpetamine - saab Bloombergile vastanud analüütikute hinnangul reaalsuseks aastal 2023.

Arakas nii ei arva, kuna Itaalia raskused ei lase rahatrükki lõpetada. "Itaalia riigivõlga ei saa hoida ilma finantsdopinguta - kui seda nii nimetada - sellisel tasemel, et Itaalia suudaks ka jooksvatest maksutuludest teenindada. Ma arvan, et see ongi kõige tähtsam küsimus, kuidas Itaalia riigivõlga suudetaks juhtida nii, et ta oleks vähegi kestlikumal platool, kus ta täna selgelt ei ole. Kõik ülejäänud riigid on selle võrra paremas seisus," rääkis Arakas.

"See võib ka tegelikult viia olukorrani, kus jätkatakse rahatrüki programmiga, kuid samas tõstetakse baasintressi määra," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: