Norra valitsus otsustas detsembri keskel kompenseerida detsembrist märtsini kõigile kodutarbijatele poole elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest.

Kaja Kallase sõnul ei ole Eesti riigil sellise meetme jaoks lihtsalt raha.

"Norra puhul on see, et kui me võrdleme suhtega SKP-sse, siis meie pakett on kaks korda suurem kui Norra pakett, et inimesi aidata. Aga miks me ei tee kõigile, ongi just sellepärast, et meil on piiratud hulk raha," ütles Kallas.

"Meil on samal ajal tervisekriis, meil on vaja osta vaktsiine, meil on vaja osta teste, meil on vaja tegelikult tervishoiuteenusesse rohkem investeerida. Kui me teeme selle rahaga midagi, ei saa me teha midagi muud. Kui me jagame selle ka inimestele, kes seda tegelikult ei vaja, saame me aidata neid vähem, kes seda vajavad rohkem," lisas ta.

Kallas rääkis, et on Eesti Energialt palunud paindlikkust inimeste suhtes ning võimaldada näiteks elektriarvete maksmisel ajatamist.

Fikseeritud elektrihinna kaotamist peaminister ei toeta. "Eesti Energia või Eesti elektritootmise ettevõtted üritavad lõpetada fikseeritud hinnaga lepinguid, sest need ei ole neile kasulikud. Selliseid asju ei tohiks ka olla. Peaks olema ikkagi selge, et kui inimene või ettevõte on riske maandanud läbi selle, et ta fikseerib selle hinna ja see tähendab, et ta ei saa ka neid madalaid hindu, mis suvel näiteks on, siis ei tohiks teda karistada selle eest, kui hinnad lähevad piisavalt kõrgeks," kommenteeris Kallas.

Kallas: töö valitsuses on olnud kriisist kriisi purjetamine

Kallas ütles, et tema valitsust on iseloomustanud kriisist kriisi purjetamine ja leevenduse hetke ei ole olnud.

"Me võtsime ju valitsuse üle keset väga akuutset tervisekriisi. Meil oli ka majanduskriis ja tegelikult ka väärtuste kriis. Meil oli rahvusvahelise maine kriis, see on tänaseks kuidagi ununenud. Meil oli ka korruptsioonikriis. Tänaseks on meile jäänud tervisekriis ja juurde on tekkinud julgeolekukriis ja energiakriis. Nii et üks pidev kriisist kriisi purjetamine on olnud. Mingit leevendusaega pole ka olnud. Ei olnud ka ootust, et saab olema kerge, aga ei olnud ka ootust, et saab olema kohati nii raske," sõnas Kallas.

Kallast tabanud kriitikalaviini kohta ütles ta ise, et on kriitika, mis viib edasi, mis on konstruktiivne ja kriitika hoopis muul eesmärgil.

Ta tõi näiteks suhtluse riigikontrolliga. "Suvel, kui meil sai teine laine läbi, siis mina ise palusin, et kogume nüüd kokku kõik õppetunnid, mis me oleme saanud sellest kriisist, et teha paremini, sest selge on see, et kolmas laine tuleb. Ma palusin ka riigikontrolöril teha need õppetunnid, tema jõudis oma õppetundidega valmis oktoobris, meie saime juba juulis õppetunnid kogutud ja oma tegevust vastavalt sellele ka muudetud. Hiljem kui riigikontrolör oma nõuannetega tuli, siis need olid tegelikult juba enamuses ellu viidud. See on hea näide sellest, kuidas tegelikult see töötab, et saaksime protsessi edasi viia," ütles Kallas.