Lätis tehti aasta lõpul jälle lahti mõned suured vaktsineerimiskeskused. Kuigi Riias Kipsalas kolmapäeval ukse taha just järjekorda ei moodustunud, on vähemalt ühe doosi saanud 70 protsenti Läti elanikest. Täielikult vaktsineeritud on 67 protsenti, kellest omakorda 20 protsenti on juba käinud end ka kolmandat korda kaitsesüstimas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Prioriteet on esimese süstikuuri lõpetamine - neid, kes Lätis pole saanud veel ühtki doosi, on ikka veel rohkem kui 100 000 - ja tõhustusdooside saamine neil, kes juba on kaitsesüstitud. Need on eesmärgid, milleni valitsus püüab jõuda. Oleme juba otsustanud teavitada rohkem ja luua laiemad võimalused tõhustusdooside tegemiseks," rääkis Läti terviseminister Daniels Pavluts.

Ilutulestik Riias Daugava kaldapealsel jääb tänavu jälle koroona tõttu ära, kuid vastupidi arstide soovitustele on valitsus otsustanud aasta lõpuks piiranguid pisut leevendada. See tähendab, et poodides saab käia ka vabadel päevadel ja pühade ajal ning ühel ööl ehk uusaastaööl võivad töötada piiramatu aja - kas või hommikuni välja - restoranid ja teised toidukohad.

Meditsiinitöötajad muretsevad selle pärast üsna tõsiselt ja arvati ka, et valitsus teeb aasta lõpul oma otsuse ümber, kuid nüüd on selge, et jääb nii nagu otsustatud.

Andmed näitavad, et omikron nakatab ka Lätis järjest rohkem inimesi, kuid siiski on neid praegu veel vähem kui mujal Euroopas. Kõrge nakatumusega riikidest Lätti tulijad peavad vaktsineeritusest hoolimata end testima, Riia lennujaamas on ka vabatahtlik testimisvõimalus, samuti tehakse pistelist kontrolli.

Tõehetk Läti jaoks saabub aga jaanuari algul, kui valitsus peab otsustama, kas eriolukord 11. jaanuaril lõpeb või ei. Ja kui lõpeb, siis millised piirangud jäävad pärast seda kehtima.

"Lükkasime edasi otsuse kaitsemeetmete ja piirangute ulatusliku leevendamise kohta. Plaanisime neid vähendada pärast 11. jaanuari," ütles Pavluts.

Kuidas aga lätlastel rangete piirangute saatel lõppev aasta möödunud on, näitavad äsja avaldatud uuringufirma SKDS küsitluse tulemused. Vaid 14 protsenti leiab, et lahkuv aasta oli eelmisest parem, 41 protsenti hindab seda halvemaks ja umbes sama palju samaväärseks. Ja lootustega on nii, et vaid kolmandik küsitletuist arvab, et algav aasta tuleb lõppevast parem.