"Ma usun, et mõju näeme juba järgmise aasta esimese kvartali teises pooles ja kui mõju on selline, nagu oodatakse, langeb haiglate koormus ja väheneb raske haigestumine. Koormus kandub siis rohkem perearstidele ja näeme olukorra nihkumist ühe valdkonna siseselt teisele," ütles terviseameti hädaolukorra juhi kohusetäitja Ragnar Vaiknemets.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule kinnitas, et kui raskete Covidi-19 haigusjuhtumite arv peaks taas tõusma, on haiglad selleks valmis.

Praegu on Eesti haiglatel koroonapatsientide raviks kasutada 345 üldvoodikohta, 36 erivoodikohta ja 34 intensiivravi voodikohta. Reedese seisuga vajas haiglaravi 233 Covidi-patsienti, kellest intensiivravil on 17 ja juhitaval hingamisel 14.

Sule sõnul domineerib praegu nooremate inimeste haigestumine. Näiteks regionaalhaigla Covidi-intensiivravi osakonnas on kolmandik patsiente alla 40-aastased, kõige noorem isegi 24-aastane.

Vaiknemets lisas, et koroonaviiruse omikroni variandi põhjustatud haiguse kulg näib hetkel kergem, kuid lõplikke järeldusi teha ei saa.

"Meil on endiselt 60 000 eakamat inimest, kel puudub igasugune kaitse viiruse vastu, sest nad pole ennast vaktsineerinud. Niisiis on meie kõrval tuhanded inimesed, kel on oht raskelt nakatuda. Kui see juhtub, kasvab ka haiglate koormus," selgitas Vaiknemets.

Lõuna meditsiinistaabi aasta viimasel koosolekul nentisid haiglajuhid, et hospitaliseerimise aktiivsus on olnud viimastel nädalatel pigem tagasihoidlik, kuid kõigub päevade lõikes. Seda pilti võib muuta haiglasisene nakatumine, mis ohustab patsiente ja töötajaid. Viimati oli suurem haiglasisene kolle näiteks Viljandi haiglas, mille tõttu pandi karantiini terved korpused ning ajutiselt peatati plaaniline kirurgiline tegevus.

Kui aasta tagasi kasvas haiglate koormus üksnes koroonahaigete poolest, leidsid tänavu tagasitee teised viirused, näiteks RS-viirus ja A-gripp. Näiteks möödunud nädalal sai kinnituse 89 gripijuhtu. Eri viirused vajavad eri ravi ning eraldi lähenemist, mis kasvatab veelgi isolatsioonipalatite vajadust, sest kõiki viirushaigeid ühte palatisse panna ei saa.

"Suureks väljakutseks on just tasakaalustatud ravi tagamine, kus tuleb Covidi-intensiivravivõimekuse tõstmise kõrval tagada teiste haiguste ravi, sest töötajaid peab jaguma iga patsiendi jaoks," selgitas Sule.