Koolides tuleb taas kõiki õpilasi kaks korda nädalas testida

{{1641283620000 | amCalendar}}
Koroonaviiruse kiirtestid.
Koroonaviiruse kiirtestid. Autor/allikas: ERR

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Mario Kadastik rääkis ERR-ile, et pärast koolivaheaega tuleb koolides taas kõiki lapsi, ka vaktsineerituid testida. Omikroni tüve tõttu võib aga tulla ette rohkem distantsõpet. Tõhustusdoosi on saanud vähem kui pooled Eesti õpetajatest.

"Esimesed kaks nädalat, mil lapsed kooli tulevad, peab kindlasti testima kõiki lapsi kaks korda nädalas, sõltumata vaktsineerituse tasemest," selgitas Kadastik.

Kadastik rääkis, et just omikroni tüve puhul on näha, et nakatuvad ka vaktsineeritud inimesed ning seetõttu on mõistlik vähemalt algul testida igaks juhuks kõiki õpilasi.

"Nendes koolides, kus anti testid koju kaasa enne koolivaheaega, oleks väga hea, kui need testid tehakse enne esimest koolipäeva juba kodus hommikul ära, et võimalikult vara asümptomaatilisi lapsi tuvastada," ütles Kadastik.

Ta selgitas, et omikroni tüve puhul on sümptomid võrreldes varasemaga pealtnäha tühisemad: kriipiv kurk, väike nohu või mõnel juhul seedehäired.

Lapsi soovitab haridusministeerium testida juba kodus, kuid lõpliku otsuse, kuidas testimist läbi viia, langetab iga kool ise.

"Koolis testimisel on see eelis, et me kindlasti teame, et lapsi testitakse, aga selle miinuseks on, et siis ta on kooli juba kohale tulnud," rääkis Kadastik. "Kui ta on positiivne, siis on suurem oht, et ta on jõudnud ka kedagi nakatada."

Kadastik kinnitas, et tema teadmise kohaselt on kõik koolid saanud vajaliku hulga teste kõigi õpilaste testimise läbiviimiseks. "Mõned koolid on ise teinud teste liiga palju, nende jaoks tuleb tarne jaanuaris uuesti," täpsustas ta, mis saab neist koolidest, kellel siiski testid otsa on saanud.

Kadastik lisas, et kui nakatunuid on klassis rohkem, tuleks klass saata distantsõppele, kuid vältida tuleks kogu kooli sulgemist.

"Kui on ikkagi näha, et toimub levimine, ehk on juba mitu nakatunut klassis, siis tuleks see klass või vanuserühm saata distantsile," ütles ta, "omikroni puhul võib see osutuda isegi rohkem vajalikuks, sest ta levib nii massiivselt."

Tõhustusdoosi on saanud vähem kui pooled Eesti õpetajatest

Haigekassa andmetel on kõikide koolide, sh koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide ja huvikoolide, töötajatest tõhustusdoosiga vaktsineeritud 41,5 protsenti. Põhikoolide ja gümnaasiumide hulgas on see protsent 47,8.

Kahe doosiga vaktsineeritud töötajate hulk läheneb mõlemal juhul 90 protsendile.

Kõige kõrgem on tõhustusdoosi saanud koolitöötajate osakaal Hiiumaal (58,3 protsenti) ja Jõgevamaal (53,2 protsenti) ning kõige madalam Võrumaal (37,5 protsenti) ja Ida-Virumaal (25 protsenti).

Kui kõrgkoolides ja üldhariduskoolides on tõhustusdoosi saanud peaaegu pooled õpetajad, siis lasteaedades ja huvikoolides jääb nende hulk alla kolmandiku.

Üldhariduskoolide õpilastest on vaktsineeritud 39 protsenti. Kõige kõrgem on vaktsineeritud õpilaste osakaal Tartumaal, olles 48,6 protsenti ja kõige madalam Saaremaal ning Ida-Virumaal, kus see jääb 30 protsendi juurde.

Täielikku tabelit koolitöötajate ja õpilaste vaktsineerituse kohta on võimalik näha siit.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: