Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor Toomas Plank ütleb, et päikesepaneelid suudaks väikese kortermaja tarbimisest katta 50–70 protsenti.

"Võib-olla mais-juunis-juulis kataks isegi kogu maja tarbimise ära. Aga näiteks praegu, detsembris sealt praktiliselt elektrit ei tule. Nii, et need, kes elektrikütte peale loodavad, siis seal see väga palju ei aita," rääkis Plank.

"Praegu, kui väljas on kümme kraadi külma, siis võib-olla oleme selle ära unustanud, aga meil oli ikkagi suvel 30 päeva järjest pea 30 kraadi sooja väljas. Sellise kuumaga hakkama saamiseks on meil vaja konditsioneere, mida tuleb elektri pealt toita," lisas Füüsika Instituudi direktor.

Kallim elekter tähendab, et päikesepaneelid teenivad enda kulu kiiremini tasa. Plank toob võrdluseks paari aasta taguse elektrihinna 4 senti/kWh kohta ja praeguse 10-15 senti/kWh kohta.

"Kui me müüme kogu elektri võrku, siis kaks aastat tagasi oleks meil tasuvusajaks olnud 25 aastat selle nelja sendi pealt. Samas kui me kõik ise ära tarbime, siis tuleb meil ka võrgutasu ja taastuvenergia tasu boonuseks – siis oleks kaheksa aastaga ära tasunud. Nüüd, tänaste elektrihindadega, mis on 10–15 , siis isegi kui me kõik toodangu müüksime elektrivõrku tagasi, oleks tasuvusaeg kaheksa aastat. Ja samas kui me ise ka veel tarbime sellest suurema osa ära, siis on tasuvusaeg umbes viis aastat," rääkis Plank.

Paneelide paigaldamisega tegeleva ettevõtte Sigma Systems tegevjuht Kristjan Karming ütleb, et vastukaaluks on materjalid läinud kallimaks ja see omakorda pikendanud päikesepaneelide tasuvusaega.  

"Kuna nüüd on elektri hind oluliselt kallimaks läinud, siis olenemata sellest, et materjalid on kallinenud, on täna keskmise eramaja liitumisel 10 kW võimsuse juures tasuvusaeg samamoodi kuue ja kaheksa aasta vahel. Nii et tegelikult me oleme samas seisus tagasi, mis me olime eelmisel aastal koos toetustega," rääkis Karming.