Kui varasemal kolmel aastal on Eleringile esitatud keskmiselt kaks tootja liitumistaotlust aastas, siis sel aastal on esitatud juba 25 tootja taotlust, selgub Eleringi andmetest.

"Huvi on liita küllalt suuri võimsusi – keskmine soovitav liitumisvõimsus on üle 100 megavati. Tähelepanuväärne on see, et lisaks päikesejaamadele on huvi üles näidanud ka salvestusseadete arendajad," ütles ERR-ile Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

"25 taotlusest 18 on päikeseelektrijaama liitumiseks, kolmel juhul soovitakse ühendada päikeseelektrijaama, millega on integreeritud salvestusseadmed, üks potentsiaalne liituja on tuulepark, millega on integreeritud salvestusseadmed, ning kolmel juhul on huviliseks salvestusseadmete arendajad," rääkis Köster.

Kõigi tootjate taotluste summaarne tootmisvõimsus on 2665 megavatti, keskmine võimsus taotluse kohta 107 megavatti. Kolme salvestusseadme keskmine võrku antav võimsus on liitumistaotluste järgi 234 megavatti ja võrgust võetav võimsus on 231 megavatti.

"Huvitav võrdlus on see, elektritootjate olemasolevate võrguühenduste maht on üle 3000 megavati. Ehk sellel aastal laekunud taotlused ligi 2700 MW liitmiseks on pea samas suurusjärgus olemasolevatega. Liitumiste menetlemine eeldab hoolikat analüüsi, et välja selgitada, kuidas sellised võimsused võrku mahuvad ning kus ja kuidas tuleb võrku tugevdada," rääkis Köster.

Eleringile taotluse esitamine tähendab seda, et taotlejal on olemas nii projekt kui ka maakasutusluba. Ehk tootja on võrdlemisi tõsine plaanis elektrijaama ehitada. Lisaks tuleb maksta taotluse menetlustasu. Siiski ei tähenda taotluse esitamine, et taotleja igal juhul ka elektrijaama valmis ehitab.

Kui Elering taotluse heaks kiidab ja taotlejaga lepingu sõlmib, läheb liitumise rajamiseks umbes poolteist aastat. Ehk uued tootmisvõimsused võiksid võrku lisanduda näiteks 2023. aastal.

"Tänased liitumislepingupakkumised sisaldavadki tihti lisaks liitumispunkti rajamisele ka õhuliinide läbilaskevõimete suurendamise töid, mida rahastab liituja, kuid mille tellib Elering hankega. Sellisel juhul valmib liitumispunkt 18–30 kuu möödumisel liitumislepingu sõlmimisest ja liitumistasu maksmisest," lisas Köster.

Samas on Köstri sõnul sõlmitud ka selliseid liitumislepinguid, mille puhul võrgu tugevdamise töid pole vaja teha ehk tootmissuunaline läbilaskevõime oli nii alajaamas kui liinidel piisav. "Sellisel juhul saab klient tootmissuunalise võimsuse kasutusele võtta sisuliselt kohe pärast liitumislepingu allkirjastamist ning liitumistasu maksmist, olles täitnud kõik omapoolsed kohustused liitumisprotsessis," rääkis Köster.

Lisaks 110-kilovoldisel või 330-kilovoldisel pingel otse Eleringi võrku liituda soovijatele on see aasta jätkunud ka suur väiketootjate huvi jaotusvõrkude kaudu liituda, ütles Köster. Kui eelmisel aastal mitmekordistus jaotusvõrkude liitumistaotluste arv 118 taotluseni, siis ka sel aastal esitati neid 77. Võrdluseks 2018 ja 2019 esitati selliseid taotlusi vastavalt 32 ja 21.