Ekspert: Kasahstanis on rahulolematus kuhjunud kümmekond aastat
Etnoloogi ja Kasahstani eksperdi Aimar Ventseli sõnul on vägivaldseks muutunud meeleavaldused Kasahstanis Kesk-Aasiale iseloomuliku onupojapoliitika tagajärg ja pinged on muidu stabiilses riigis kuhjunud kümmekond aastat.
Kasahstanis protestitakse üsna palju, ütles Ventsel Vikerraadio saates "Uudis+". "Just majanduslikke proteste on viimasel ajal olnud igal aastal ikka mitu suuremat ja kindlasti on olnud väiksemaid ka päris palju. Aga see, et need majanduslikud nõudmised läksid ühe või kahe päevaga üle poliitilisteks ja hakati nõudma Nazarbajevi klanni tagasiastumist, see oli jah üllatuslik," rääkis Ventsel.
"See, et hakati niimoodi tulistama, eriti Almatõs, see oli kõigile hästi ootamatu," rääkis Ventsel. "See oli inimestele ootamatu. Ja pakun välja, et see oli ka võimudele ootamatu. Ja seal võis ka olla rohkem närviline reaktsioon. Kerge peataolek."
"Kasahstan asub regioonis, kus praktiliselt kõikides naaberriikides on viimase 30 aasta jooksul toimunud väga verised sündmused. Ja Kasahstan on õigusega uhke selle üle, et Kasahstan on enam-vähem ainukene stabiilne riik sellises turbulentses regioonis, endises nõukogude Kesk-Aasias. Ja Kasahstanis väga kardetakse tegelikult, et kõik need asjad, mis on toimunud Tadžikistanis, kus oli kodusõda, Usbekistanis ja Kirgiisias, kus on olnud pogrommid ja Kirgiisias ka revolutsioonid, et see asi kuidagi tuleb üle Kasahstani. Selles mõttes on väga regioonispetsiifiline reaktsioon," rääkis Ventsel.
"Tüüpiline Kesk-Aasia süsteem on see, et kui üks inimene saab ükskõik mis juhtpositsioonile, siin ei ole vahet, ole sa president või koolidirektor, siis ta tõmbab oma lähisugulased soojadele kohtadele. Ja need tõmbavad oma lähisugulased. Ja mingitpidi võetakse üle mingis valdkonnas juhtpositsioon, ja Kasahstani riigiga juhtus umbes sama asi. Ta võeti ikkagi väga üle Nazarbajevi hõimu poolt," märkis Ventsel.
Probleemid algasid Ventseli hinnangul, kui riigi eelmine president Nursultan Nazarbajev tagasi astumise järel jätkas riigi kontrollimist. "Väga paljud Kasahstani elanikud lootsid, et nüüd algab uus aeg peale. Aga Nazarbajev ei läinud ära. Ta lihtsalt läks ametikohale, kus tal on võimalus kontrollida presidenti, valitsust ja endiselt on majanduses ja ka poliitikas ja teaduses ja kultuuris ja praktiliselt kõikides valdkondades võtmepositsioonid tema perekonna või klanni või ustavate sõprade käes," märkis Ventsel.
"See rahulolematus on nüüd aastaid kogunenud. Võib-olla isegi kümmekond aastat. Ja seal oli vaja sellist väikest sädet ja siis see asi lahvatas," rääkis Ventsel.
Samas, kuigi Kesk-Aasias on Ventsli sõnul klannilojaalsus tavapäraselt väga suur, ei pea ta puhkenud proteste kuidagi klannide omavahelise võitlusega seotuks. "Kui sa vaatad dünaamikat, siis hakkas see asi peale kaevuritega Lääne-Kasahstanis. Järgmine päev ühinesid tudengid ja noored. Põhimõtteliselt selline olukord, kus noored inimesed ei näe endal mittemingisugust perspektiivi riigis. Nad ei näe endale mingit tulevikku. See võib neid tõugata küll sellistele sammudele."
Ventsel "Aktuaalsele kaamerale": kohalikud inimesed tahavad, et toimuv lõpeks
Neljapäeval jõudsid Kasahstani Venemaa dessantväelased. Ventsel ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et senise info kohaselt on riiki saabunud väike rühm Vene sõjaväelasi.
"Praeguse seisuga on asi nii, et kogu informatsioon, mis tuleb Kasahstanist, on äärmiselt eklektiline, vastuoluline. Üks asi on kindel, et Kasahstani on saabunud väike rühm Venemaa sõjaväelasi, dessantväelased, kes on võtnud kontrolli alla Almatõ lennujaama. Rohkem ei ole mingit konkreetset informatsiooni, kes on läinud, kuhu on läinud, kui palju sõdureid, mis väeosad on. Selles suhtes ei saa rääkida praegu, et Kasahstanis oleksid mingid suuremad Venemaa väekontingendid," kommenteeris ta.
Kui riiki peaks saabuma suurem hulk Vene sõjaväelasi, siis Ventsli sõnul hakkavad nad tegema koostööd kohalike relvajõudude ja korrakaitseüksustega. "Väga paljud Kasahstani armee ohvitserid on saanud oma hariduse Venemaal, näiteks. Seal ei teki probleeme üksteise mõistmisega," ütles ta.
Kohalike seas on Ventsli hinnangul nii neid, kes suhtuvad Vene sõjaväelastesse positiivselt, kui ka neid, kes on selle vastu.
"Kuidas kohalikud nendesse suhtuvad? Ma arvan, et mingi osa kiidab selle heaks, mingi osa on selle vastu. Asi on lihtsalt selles, et kui see suur tulistamine kolmapäeval algas, siis väga paljud inimesed olid tegelikult šokeeritud. Me kõik oleks, kui lihtsalt spontaanselt akna taga algaks mingi massiline tulistamine. Nad tahaksid, et see asi lõppeks."
Toimetaja: Huko Aaspõllu, Merili Nael
Allikas: "Uudis+", "Aktuaalne kaamera"