LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul ei olnud detsembrikuine tarbijahinnaindeksi kasv ootamatu. "Teada ju on, et detsembris olid elektri ja gaasihinnad rekordtasemel. Selles mõttes on hinnatõus kiirem olnud kui eelnevatel kuudel, aga midagi uut otseselt nendes komponentides ei olnud," rääkis ta. 

Tänavu aasta esimestel kuudel jääb hinnakasv tõenäoliselt sama kiireks, märkis Aab. "Ei julge öelda, kas see kasv jääb kahekohaliseks või alla 10 protsendi, aga tõenäoliselt ta samale tasemele jääb. Hinnad on oma rekordtasemest mõnevõrra alla tulnud, aga ega nad ju tegelikult oluliselt kukkunud ei ole ja ka võrdlusbaas pole veel kasvanud. Selle tehnilist efekti hakkame nägema pigem suve lõpu poole," lisas ta. 

"Energiahinnad kütavad meil inflatsiooni edasi ja üha jõulisemalt on viimastel kuudel ka toiduainete hinnad kasvama hakanud ja inflatsioonis nähtavaks teinud, kuigi see mõju loomulikult ei ole võrreldav energiahindadega," sõnas Aab, märkides, et mullu tuli kaks kolmandikku inflatsioonist energiahindadest. "See on üsna ühekülgne hinnakasv olnud praegu."

Aabi sõnul näitavad kõik märgid, et kõrgem hinnatase jääb vähemalt aasta esimeses pooles kestma. "Kui vaatame ka tehtud prognoose, siis käesolevaks aastaks pakutakse aasta keskmiseks inflatsiooniks kuus-seitse protsenti, mis on ikkagi väga kõrge määr," rääkis ta. 

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul ei saa samuti oodata, et lähemad kuud hinnakasvus olulist leevendust tooks.

"Kui oluliselt kallinenud elektrihind jõudis börsipaketti kasutavate tarbijateni juba eelmisel aastal, siis nüüd on järsult suurenemas ka toasooja hind. Lisaks on realiseerunud negatiivne stsenaarium, kus energiahinnad on püsinud kõrgtasemele liiga kaua, et ülejäänud majandusharud seda ignoreerida saaks," sõnas Nestor.

Ülekandeefekti tõttu jõuab hinnakasv aina enam ka teistesse kaubagruppidesse, nagu toiduainetesse, mis on oluline osa majapidamiste eelarvest, sõnas Nestor.

Nii Aab kui Nestor märkisid, et inflatsiooni võib hakata pidurdada kevadel ilma soojenedes vähenev energiatarbimine, aga ka aasta teisest poolest vastu tulev 2021. aasta kõrge võrdlusbaas.

Kiire inflatsioon toob kaasa ka palgasurve

Nestor sõnas, et kiire inflatsioon omab kindlasti mõju ka keskmise palga kasvule. Sellega jäävad hinnatõusu juures aga kannatajaks need, kelle sissetulekud tänavu ei tõuse.

"Tavapäraselt leiavad palgaläbirääkimised aset aasta alguses ja kahekohaline inflatsiooninäit sunnib inimesi paratamatult tööandjalt palka juurde küsima. Et samal ajal valitseb riigis juba üleüldine töökäte puudus ning ettevõtete 2021. aasta majandustulemused on valdavalt väga head, siis on tööandjatel raske ka palgatõusust keelduda," rääkis Nestor.

Nestori sõnul on tõenäoline, et kiirele inflatsioonile vaatamata suudab palgakasv hinnatõusu lüüa ja inimeste reaalsissetulekud suurenevad ka tänavu. "Kahjuks on erandeid muidugi alati ja nende inimeste suhteline heaolu, kelle sissetulekud tänavu ei tõuse, väheneb märgatavalt," sõnas ta.

Aabi sõnul mõjutavad hinnakasv ja palgasurve üksteist kahepooleslt. "Kiire hinnakasv kindlasti paneb inimesi kõrgemat palka küsima, teisalt mida kiiremini palgad kasvavad, seda rohkem on kaupmeestel põhjust hinda tõsta, et kõrgemaid sisendkulusid katta," rääkis Aab. 

"Tegelikult on selline spiraaliefekti oht olemas, et kiire hinnatõus paneb palgad kiiresti kasvama aasta alguses ja see sütitab inflatsiooni," rääkis Aab.

Energia hinnakasvu peatumine võib inflatsioon pidurduda, kuid keskmised hinnad jääksid siiski kõrgeks, märkis Aab.

"Kui need jäävad kõrgele tasemele, siis näeme mingi aja pärast inflatsiooni pidurdumist, aga hinnatase jääb ikkagi väga kõrgeks. Tegelikult on ju põhjust oodata, et hinnad langevad mingil määral tagasi - kas just päris sellele tasemele, aga pikaajalisele keskmisele natukene lähemale. Sealt võiks tulla natukene inflatsiooni pidurdav panus," sõnas Aab.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 12,2 protsenti. 2021. aastal 2020. aasta keskmisega võrreldes tõusis indeks 4,6 protsenti.