Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus pärast mitmekuist aeglustumist jälle kiirenenud. "Aasta lõikes on hinnatõusu kõige rohkem mõjutanud transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine, kuid vastupidist mõju on avaldanud toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine," kommenteeris Veski.

Võrreldes 2025. aasta septembriga avaldasid transpordiga seotud hindadele enim mõju bensiini 33,8 protsendiline ja diislikütuse 58 protsendiline kallinemine, mis on tingitud jätkuvast sõjast Lähis-Idas. Eluaseme rühmas olid suuremad mõjutajad elektri 6,1 protsendiline, torugaasi 44,5 protsendiline, prügiveo 56,6 protsendiline ning puitkütuse 10,6 protsendiline hinnatõus.

"Toit ja mittealkohoolsed joogid on tarbijahinnaindeksis kõige suurema osakaaluga tooterühm ning nende 1,2 protsendiline hinnalangus võrreldes eelmise aasta septembriga hoidis üldist hinnatõusu tagasi," põhjendas Veski.

Kuuga on tõusnud nii kütuse- kui ka toidukaupade hinnad

Augustiga võrreldes tõusis septembris bensiini hind 9,5 protsenti ja diislikütuse hind 9,3 protsenti. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuu jooksul 5,9 protsenti, kuid olid siiski 1,5 protsenti odavamad kui aasta tagasi. Elekter oli septembris 4 protsenti ning torugaas 22,2 protsenti kallim.

Eluasemeüür oli septembris 3,2 protsenti ning lasteasutuste teenused 30 protsenti odavamad kui augustis. "Viimase puhul mängib peamist rolli Tallinna lasteaedade hinnakirja muudatus, mille järgi enamik Tallinna peresid on alates septembrist osalustasu maksmisest vabastatud," selgitas Veski.

Turismi valdkonnas langesid hotellimajutuse hinnad 10,1 protsenti ja rahvusvaheliste lennupiletite hinnad 13,8 protsenti. Toidukaubad kallinesid septembris võrreldes augustiga 0,5 protsenti. Peamiseks mõjutajaks oli köögiviljade 1,8 protsendi, puuviljade ja pähklite 1,9 protsendi ning piima, piimatoodete ja munade 0,4 protsendi hinnatõus.

Ökonomist: talvel võivad elektri hinnatipud olla kõrgemad kui mullu

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et septembri hinnatõus üllatas negatiivselt nii Eestis kui euroalal.

"Hinnatõusule aitas kaasa ka toiduainete 0,5 protsendi suurune kuine hinnatõus. Kallinesid ennekõike puuvili, kus hinnatõus 1,9 protsenti ning köögivili, mille hinnatõus oli 1,8 protsenti. Eelmisel aastal toidu hinnad olid langenud ühe protsendi võrra," sõnas Uusküla.

"Toidu hind maailmaturul on tõusnud läbi aasta, erandiks on olnud vaid meie jaoks olulised piimatooted, mille hind märkimisväärselt langenud. Kuna toidu hind jätkab kasvamist, siis edasist märkimisväärselt hinnalangust poodides ei ole pigem oodata. Samas oli põllumajanduse saak tavapärane ning suuremat hinnatõusu pole halva saagikuse tõttu tulemas. Osaliselt võib olla tingitud ka sesoonsete kõikumiste erinevustest aastate lõikes ning sama suurt hinnakasvu nagu oli septembris ei ole vaja oktoobris oodata," lisas ta.

Uusküla hinnangul on ülejäänud aastal on oodata jätkuvat hinnatõusu.

"Nafta hinnad loodetavasti enam ei tõuse kui uusi halbu uudiseid Lähis-Idast ei tule. Samas nafta hinna, ja sealhulgas just diisli hinna pikemalt kõrge tase on tõstmas transpordiettevõtete kulusid. Gaasi hinna tõus maailmaturul aasta alguse 28 euro tasemelt on jõudnud 75 euro tasemeni ehk hinnatõus on olnud juba pea kolmekordne. Talveks valmistumise kontekstis ei ole kiirelt langust oodata ning külma talve korral võivad hinnad pikemalt püsima jääda. Gaasi hind on oluliseks sisendiks elektri tipuhindale ning seetõttu võib külma ja tuulevaikse talve korral olla selle aasta elektri hinnatipud kõrgemad kui eelmisel aastal," lausus ta.