Eesti Panga ökonomist: hinnakasv sööb ajutiselt palgakasvu ära
Tarbijahinnaindeks tõusis detsembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 12,2 protsenti, hinnatõusu vedasid eluasemekulud. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul on hinnakasv palgakasvust ajutiselt kiirem.
Kui möödunud aasta algul oli hinnatõus veel üsna tagasihoidlik, olles aprillis 1,7 protsenti, siis septembriks oli see kerkinud seitsme protsendini. Oktoobris hinnatõus taltus, kuid sai siis novembris ja eriti detsembris sisse tõeliselt ägeda hoo. Detsembri aasta lõikes rohkem kui 12-protsendilisest hinnatõusust andsid lõviosa energiakandjad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Umbes 12 protsenti on selgelt väga suur hinnatõus. Kui sellele sisse vaadata, on selge, et see tuleb erinevatest energiakandjatest. Elekter andis umbes kolmandiku tarbijakorvi kallinemisest. See on väga suur," kommenteeris Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Alanud aasta esimestel kuudel hinnaralli jätkub.
"Lähiprognoosid näitavad, et kiire hinnakasv jätkub veel selle aasta esimeses pooles. Seni nähtud energiakandjate kallinemine kandub edasi ka teistesse toodete ja teenuste hinda ja see hoiab selgelt hinnakasvu veel mõnda aega üleval," sõnas Kattai.
"Kogu energia hinnatõus ei ole veel kõikidesse kaupadesse edasi jõudnud. Toidukaubad kindlasti jätkavad hindade kasvu, samuti tegelikult detsembri gaasi hinnatipud ei ole veel kaugkütte hindadesse jõudnud, veebruaris võib ilmselt ka kaugkütte hindade kasvu oodata," selgitas rahandusministeeriumi makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste.
Tema hinnangul võiks hinnatõusu tipp jääda veebruari-märtsi.
Kõige olulisema osa tarbijahindadest moodustab toit, mille kallinemist võib samuti lähiajal oodata.
"Ega toidu hind ei ole ka praegu Eestis madal - neli protsendipunkti alla Euroopa Liidu keskmist. Kui vaatame lõuna poole - Läti, Leedu, Poola -, siis Poola on alla 70 protsendi Euroopa Liidu keskmisest. On küll riike, kus hinnad tõusevad, aga nad ei pruugi nii palju tõusta. Kui püüame väga kiiresti sisendhindade tõusu lõpphinda kanda, võib juhtuda, et tuleb väga palju importkaupa turule," selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Kui seni on palgakasv hinnakasvust kiirem olnud, siis praegu on see vahekord muutunud.
"Ajutiselt hinnakasv sööb palgakasvu ära. Selle ümberpöördumist võib oodata aasta teises pooles," ütles Kattai.
Aasta teises pooles võib analüütikute hinnangul oodata ka hinnaralli pidurdumist.
Toimetaja: Merili Nael