Grüne Fee juht: paljude aiandustootjate jaoks on suurem hinnatõus alles ees

Foto: Aili Vahtla/ERR

Grüne Fee juhi ja Eesti Aiandusliidu juhatuse esimehe Raivo Külasepa sõnul on mitme aiandustootja jaoks suurem hinnatõus alles ees, lisaks energiahindadele on kasvuteel ka kõik teised sisendhinnad.

Külasepa sõnul tähendab ettevõtjate jaoks pidev hinnatõus ka toodete kallinemist lõpptarbijale. "Ettevõtjal pole muid võimalusi kui kõik need kulud, mis tekivad, panna toote hinda ja see hind tuleb kätte saada. Kui tarbija seda nõus maksma ei ole, siis ettevõtjal eriti palju võimalusi ei ole," rääkis ta.

Poelettidel on Eestis kurgist pea poole odavamad näiteks Soomes kasvatatud kurgid. Külasepa sõnul on selle taga kohaliku põllumajanduse subsideerimine.

Elektrihindade puhul on oluline võimalus hinnad fikseerida ning ettevõtjad vaatavad Külasepa sõnul neid pikalt ette.

"Selleks, et oma tootmistegevust natukenegi turvata, oleme ka meie oma elektrienergia hinnataseme fikseerinud. Ainuke halb asi on, et see hakkab varsti otsa lõppema. Mis siis saab, millisel tasemel siis elektrihinnad on? Pigem ähvardab see ainult mitte meid ja aiandust, vaid kogu Eesti ettevõtjaid, sest paljudel tuleb suur arve alles järgmine – kui aasta lõpuni oli fikseeritud hind ja nüüd võib-olla börsihind, osal kindlasti tuleb see kevadel, osal hiljem. Oluline kulude tõus on veel ees," rääkis Külasepp.

Grüne Fee jaoks on elektrihind üks suuremaid kulutusi ja seega ka teema, millel iga päev silma peal hoitakse. Börsipaketiga elektri ostmine on aiandiäris aga suur risk. "Kui pikemas perspektiivis hinnad stabiilsed olid, siis võitja oli see, kes börsihinnaga ostis. Tõsi küll, seal võis olla suuri hinnakääre, aga kui vaadata seda, mis viimasel ajal toimus, kui tõus ei olnud enam protsentides, vaid kordades, siis loomulikult enam selline loogika ei toimi," rääkis ta.

Kodumaiste aiandustoodete pakkumiseks peab tarbija olema valmis maksma

Aiandis on sisendhinnad tugevalt hooajast sõltuvad ja talveperioodil võib elektrienergia moodustada tootehinnast üle poole. Ühe hektari suuruse kasvuhoone ülalpidamine võib neelata kuni 200 000 eurot.

"Sel hetkel, kui soetad endale kurgiseemned ja muud tootmiseks vajalikud asjad, selle hetkeni, kuni taim hakkab toodangut andma, võib tõesti olla kuni 200 000 eurot," sõnas Külasepp.

"Hetkeseisu teeb keeruliseks see, et hinnakasv ei puuduta ainult energiat, vaid kõiki teisi meie sisendeid, ehk näiteks pakkematerjalid, kiletooted, kõigi hinnad on oluliselt kasvanud ja ei ole siin tegemist viie või kümne protsendiga, vaid pannakse 15 protsenti ja kuu aja pärast teatatakse, et tuleb veel 10 protsenti juurde panna. Kiletoodete puhul on isegi 50–70 protsenti, papi puhul on ka veerandi jagu tõusnud ja otsa veel ei paista," rääkis Külasepp.

Külasepp märkis, et kui aastaringset tootmist ei toetata, siis toode ongi kallis ja tootmist saab jätkata seni, kuni tarbija on valmis seda hinda maksma. "Kui ta ei ole seda nõus tegema, siis jõuame sinna tagasi, kus me olime 30 aastat tagasi, kui värsked aiandustooted olid saadaval kevadest sügiseni," sõnas ta.

Ta märkis, et paljudel ei olnud ettenägelikkust kulude suurenemisega arvestada. "Kogu Eesti riigil on see küsimus, milline energiamahukas tootmine tulevikus on. Kui see selgelt välja öeldakse, siis see teeb ka aiandusinimestel elu lihtsamaks," sõnas ta.

Valitsuse poolt välja käidud energia hinnatõusu leevendamise meetmed – aktsiisilangetused ja ülekandetasu vähendamine ja gaasi transpordikulutuste kompenseerimine – tähendab Külasepa sõnul ettevõtjale vaid nelja protsendi kompenseerimist sellest, mille võrra hind kallimaks läks.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Uudis+", intervjueeris Lauri Varik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: