Suurim kurgikasvataja Euroopa Komisjonilt erandit ei saanud

Eesti suurim köögivilja ja maitsetaimede kasvataja Grüne Fee ei pääsenud taastuvenergia toetusskeemi ega saanud ka Euroopa Komisjonilt erandit. See toob ilmselt kaasa, et ettevõte loobub mitmete väiksemate toodete nagu salatite ja ürtide kasvatamisest.
Mais jõustunud kava järgi said suured tööstusettevõtted hakata taotlema taastuvenergia tasule kuni 85-protsendilist soodustust. Hiljuti selgus aga, et Tartumaal katmikalal kurke, lehtsalatit ning mitmeid maitsetaimi kasvatava Grüne Fee, mis on ka väga suur elektritarbija, sellele meetmele Euroopa Komisjoni otsusega ei kvalifitseeru.
"Aiandus on selleks erandlikuks näiteks, mis taastuvenergiatasu soodusmäära paraku ei saa. Meie ettevõttele on tegemist hüpoteetiliselt saamata jäänud ümmarguselt 150 000 euro suuruse rahasummaga," rääkis ettevõtte tegevjuht Kristo Eisenberg.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek sõnas, et Grüne Fee küsimuses selgitas ministeerium Euroopa Komisjonile küll Eesti eripära, sealhulgas köetavate kasvuhoonete suurt energiakulu, kuid kahjuks jäi komisjon seisukohale, et selle meetmega ei ole võimalik teha aiandusele erandit ei Eestis ega ka teistes liikmesriikides.
Kristo Eisenberg ütles, et toetus oli väga vajalik ka asjaolu arvestades, et selle aasta algusest lisandusid elektriarvetele uute komponentidena varustuskindlusetasu ja tasakaalustamisvõimsuse tasu.
"Kui kodutarbijale tähendab see kuus mõne euro suurust lisakulu, siis meile tähendab see 150 000 kuni 250 000 lisakulu aastas. Seega oleks taastuvenergia tasu soodusmäär olnud üks tasakaalustav meede."
Tekkinud olukorras tuleb Grüne Feel leida tegevuses kohti, mida saab efektiivistada. Kui Luunja kurgi kasvatamine on ettevõtte alustala, siis eelkõige võib muutusi oodata Eisenbergi sõnul salatite ja ürtide kategoorias.
"Neid tooteid on tänaseks ligi 20. Kindlasti vaatame tooteportfelli sisse ja kindlasti kaalume mitme väiksema toote sortimendist eemaldamist. Pole mõtet kasvatada tooteid, mis ettevõttele kasumlikud pole ja loomulikult vaatame üle, kas kasvatamine on mõistlik suvel või aastaringselt."
Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütles, et katmikaiandus laiemalt vajab riigipoolset tuge. Toetused aitaksid tagada sektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse. Samas on juba praegu aiandussaaduste isevarustatavuse tase Eestis languses.
"Täna on see köögivilja puhul umbes 35–40 protsenti ning marjal ja puuviljal alla 10 protsendi ehk me ei toida põhiliste köögiviljadega oma rahvast juba ära. Mina ootaks kindlasti pikaajalist programmi, mis pööraks aiandussaaduste isevarustatavuse taseme lõpuks tõusule. Siin on vaja natukene julgemaid otsuseid ja ka poliitilist tahet," sõnas Strastin.
Toimetaja: Urmet Kook











