Eelmisel aastal tegid Eesti välisesindused, välisministeerium ja aukonsulid kokku 89 064 konsulaartoimingut. 2020. aastal tehti 76 892 ning 2019. aastal 90 747 sellist toimingut, selgub välisministeeriumi esitatud andmetest.

Kõige nõutum konsulaarteenus on isikut tõendavate dokumentide taotlemine ja kättesaamine: 2021. aastal viidi läbi 17 948 toimingut seoses passiga ja 13 980 toimingut ID-kaardiga. Aasta varem tehti passiga 14 247 toimingut ning 10 963  toimingut ID-kaardiga.  

Populaarsuselt teisel kohal on toimingud e-residendi digitaalsete isikutunnistustega, mida 2021. aastal tehti 12 873 ning 2020. aastal 11 458. Võrreldes 2021. aastaga on e-residendi kaartidega läbi viidud toimingute arv kasvanud 12 protsenti.

Viis enim konsulaartoiminguid tegevat Eesti välisesindust on läbi aastate samad: Helsingi, London ja esindused Venemaal. Soome pealinnas tehti neid mullu 12 232, Londonis 5444, Moskvas 4115, Peterburis 4017 ja Pihkvas 2968 konsulaartoimingut.

Konsulaarteenused on näiteks ka kodanike välisriiki registreerimine; elamisloa taotluse edastamine, elamisloakaardi väljastamine; dokumentide legaliseerimine; dokumentide tellimine ja edastamine; korduva perekonnasündmuse tõendi väljastamine pereregistrist ja perekonnasündmuse andmehõive pereregistrisse; digi-ID kaardi taotlemine ja väljastamine; lennu- ja laevalubade vahendamine jmt.

Viisataotluste arv püsib madal  

Ehkki möödunud aastal kasvas viisataotluste arv 2020. aastaga võrreldes 57 protsenti, jääb taotluste arv siiski kolm korda väiksemaks, kui see oli koroonaeelsel ajal, 2019. aastal. Selle põhjenduseks toob välisministeeriumi koroonapiirangud reisimisel Eestisse ja Schengeni alale.

Eelmisel aastal esitati Eesti välisesindustes 52 534 viisataotlust, 2020. aastal 33 387 viisataotlust, 2019. aastal aga 158 779 viisataotlust. Umbes kaks kolmandikku viisataotlustest esitatakse Venemaal, suurim osa Peterburis – mullu 24 395 taotlust.

Eelmisel aastal menetleti viisataotlusi 22 välisesinduses. Alates 1. jaanuarist 2022 võetakse viisataotlusi vastu 19 välisesinduses, menetlus on lõpetatud Schengeni alal, saatkondades Pariisis, Stockholmis ja Helsingis.

2022. aasta alguse seisuga on Eesti sõlminud esinduslepingud viisade väljastamiseks 18 Schengeni liikmesriigiga. Eestit esindavad viisade väljastamisel 18 riiki - Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari 103 riigis.

Eesti esindab viisade väljastamisel viit riiki - Hollandit, Leedut, Soomet, Rootsit ja Taanit 5 riigis. Ajutiselt esindas Eesti Poolat Valgevenes.

2022. aasta alguse seisuga saavad Eesti kodanikud lihtsustatult - kas viisavabalt, e-viisaga või elektroonilise reisiloaga - reisida 144 riiki ning Euroopa Liidu liikmesriigi ülemeremaale ja -territooriumile.

Ministeerium pakub ööpäevaringset abi

Välisministeerium soovitab enne välismaale sõitmist tutvuda infoga veebilehel Reisi Targalt ning veebikonsuli Facebooki leheküljel. Selle jälgijate arv kasva mulluselt 8700-lt eelmisel aastal 9300-ni.

Oluliseks kiireloomulise info edastamise kanaliks on välisministeeriumi ööpäevaringne hädaabiliin +372 5301 9999, kus aasta jooksul vastati rohkem kui 9000 kõnele. Võrreldes 2020. aastaga kasvas kõnede arv 55 protsendi võrra. 2020. aasta tõus oli võrreldes 2019 aastaga suisa 205 protsenti. Kõige intensiivsem helistamise periood oli suvekuudel.

Ministeerium toob positiivse arenguna välja lühiajaliste reiside registreerimise kasvu välisministeeriumi veebilehel. Võrreldes 2020. aastaga kasvas 2021 registreerunute arv 5 protsenti. See näitab, et inimesed väärtustavad turvalist reisimist ning ka seda, et taas on hakatud rohkem reisima, tõdes ministeerium oma pressimaterjalides.