Norra peaminister: Venemaa häkkerid ründavad Norra infrastruktuuri
Norra peaminister Jonas Gahr Store andis intervjuu ajalehele The Times ja ütles, et Venemaa laiendab Skandinaavias küberrünnakute korraldamist. Store sõnul korraldavad Venemaa häkkerid rünnakuid Norra taristu vastu.
Store sõnul ründavad Moskva toetatud häkkerid juba Norra institutsioone. "Olen selle pärast väga mures. Kogeme nüüd hübriidoperatsioone, mis on suunatud ettevõtete ja uurimisasutuste vastu. Mõnikord on need suunatud ka oluliste riigi institutsioonide vastu, nagu parlament," ütles Store.
Store sõnul peab avalikkus mõistma, et konflikt võib peale invasiooni esineda veel mitmel kujul. Jõulude paiku korraldati küberrünnak Nordlandi linnavalitsuse vastu, vahendas The Times.
"Teadlikkus hübriidsõjast on väike. See on uus ja keeruline valdkond. Meil on vaja arutelu selle üle, mida see tähendab kogukonna tasandil, mida riiklikul tasandil. Peame arutama, mida on vaja tänapäevase riigi terviklikkuse kaitsmiseks," ütles Store.
Store rõhutas, et Norra jätkab avatud dialoogi Venemaaga. "Proovime geopoliitilist olukorda näha ka Moskva vaatenurgast," ütles Store.
Arktika meretee muutub kliimamuutuste tõttu üha kergemini ligipääsetavaks. See marsruut lühendab Aasiast Euroopasse merereisi umbes poole võrra. Piirkonnas asuvad ka suured nafta ja maagaasi maardlad.
Viimaste aastate jooksul on Venemaa renoveerinud mitu nõukogudeaegset sõjaväebaasi Arktika piirkonnas. Moskva on rajanud ka uusi lennubaase.
Norra rahvusvaheliste suhete instituudi teaduri Julie Wilhelmseni sõnul on Arktika üha rohkem Moskva vaateväljas.
"Arktika on muutunud konfliktipiirkonnaks, see kõik sai alguse Krimmi annekteerimisest," ütles Wilhelmsen.
Skandinaavia ja Balti riigid muretsevad üha rohkem Venemaa tegevuse pärast.
Rootsi saatis nädalavahetusel lisajõud Gotlandi saarele. "Soovisin saata signaali, et me võtame seda olukorda tõsiselt," ütles Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist.
Venemaa tugevdab oma sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas. Moskva on koondanud ka Ukraina piiride lähedale umbes 100 000 sõdurit. Mõned analüütikud eeldavad, et Kreml plaanib talvist sissetungi. Reedel tabas Ukraina valitsust ka tõsine küberrünnak.
Pühapäeval nimetas NATO peasekretär Venemaad selgelt agressoriks. Stoltenbergi sõnul peab vastasseisu leevendamisega tegelema Moskva.
"Kui eeldada, et agressiooni ohver peaks olukorda leevendama, tähendab see seda, et kogu olukord on veidralt tagurpidi," ütles Stoltenberg Kanada telekanalile CBC.
Toimetaja: Karl Kivil