Tallinn on põhirõhu pannud elektroonilistele taotlustele, ent esimese päeva lõunaks oli e-taotluste vastuvõtu süsteem huviliste suure hulga tõttu ligipääsmatuks muutunud.

Abilinnapea Betina Beškina ütles ERR-ile, et veebipõhine süsteem oli üles ehitatud nii, et sinna sai sisse korraga 500 inimest.

"Hetkel on tõesti olukord, kus limiit, kui palju saab korraga taotluse esitada, sai täis. Hetkel on see 500 inimest, kes saavad korraga taotleda. Lõuna ajal on ka aktiivsus suurem, mis pärastpoole leeveneb. Samuti tegeleme sellega, et suurendada seda arvu, kui palju korraga inimesi pääseb taotlust esitama. Tahame selle tõsta 1000 kasutajani," rääkis abilinnapea.

Ta tõi võrdluse maksudeklaratsiooni esitamisega, kus samuti esimesel päeval suur hulk huvilisi ühele ajahetkele satub ja süsteem sellele vastu ei pea.

"Aga kinnitan, et kõik, kes soovivad, saavad oma taotluse esitada."

Beškina sõnul prognoositakse pealinnas, et energiakulude osalist hüvitamist taotleb maksimaalselt 50 000 leibkonda.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja juhataja Raimo Saadi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et plaanis on taotluste menetlejaid juurde palgata.

"Praegu oleme teinud uued plaanid täiendustega, et meil oleks vaja võtta veel vähemalt 14 inimest juurde linnaosadesse, kes taotlusi menetleksid, võtaksid ja läbi vaataksid," ütles Saadi. Tööd jagub neile maikuuni.

Ka Beškina sõnul proovib linn tööjõudu juurde värvata.

"Muidugi tihtipeale tuleb taotlema vähem inimesi, kui me prognoosime. On inimesi, kes ei taotle mitte kunagi mitte midagi ja tahavad ise hakkama saada," ütles Beškina. 

Suurem osa taotlusi peaks linnavalitsuse hinnangul tulema veebi kaudu. Päeva esimese nelja tunniga sai linn juba 500 taotlust.

"Linnaosadesse ootame inimesi eelregistreerimisega," ütles Beškina. 

Aja kirjapanemiseks avati mitmes linnaosavalitsuses telefoniliinid juba läinud nädalal. "Mõnes linnaosas on jaanuari ajad juba täis, inimesi pannakse kirja veebruariks," sõnas Beškina. 

Sõltuvalt linnaosast varieeruvad ka vastuvõtuajad. Näiteks Mustamäel oodatakse inimesi kella üheksast kella 12-ni, siis tuleb tund aega pausi ning uuesti avatakse uksed kella ühest kella neljani pärastlõunal. Ning seda mitte iga päev, vaid esmaspäevast neljapäevani. 

Nõmme linnaosavalitsus teatas, et nemad ootavad paberkandjal avaldusi kolmel päeval nädalas. Esmaspäeval võetakse dokumente vastu kella üheksast kuueni, neljapäeval kella viieni ning teisipäeval kõigest kella üheksast kaheni.

"Me peame arvestama, et sotsiaalvaldkond on väga suur ja küsimusi ja probleeme on palju. See on ainult üks osa. See on küll praegu väga aktuaalne ja selline valulik osa, aga ka muu sotsiaaltöö peab olema tehtud. Ja muidugi meil ei ole lõpmatult ressurssi, mida me saame kasutada," rääkis Beškina. 

Beškina sõnul on Tallinn palganud juurde 15 ajutist töötajat. Neist 13 toimetavad linnaosades ning kaks vastavad linnaelanike kõnedele.

"Inimestel, kes töötavad infoliinil, ei ole reaalselt võimalik teha pausi, sest kõned tulevad järjest. Sinna me otsime veel inimest juurde. Ja linnaosadesse tuleb veel 13 inimest. Ehk siis sisuliselt kaks korda rohkem ressurssi on vaja," sõnas Beškina. 

Esialgu väiksemat värbamisplaani tehes lähtus linn Beškina sõnul sellest, et avalikku raha tuleb kasutada mõistlikult ning igaks juhuks ei saa inimesi tööle võtta.

"Riik katab meile need kulud vastavalt reaalsele taotluste arvule. Ehk siis me pidime ka prognoosi tegema, kui palju neid taotlusi tuleb, et selle pealt me saame hüvitist. See on selline riski võtmine ja keerulisem matemaatika. Aga praegu näeme, et meil on vaja ressurssi juurde," rääkis Beškina veel. 

Küsimusele, miks Tallinn alustas teistest omavalitsustest paar nädalat hiljem avalduste vastuvõtmist, vastas abilinnapea, et Tallinn on suurima elanike hulgaga omavalitsus ning et läks aega, et leida ja koolitada inimesi.

"Mul on kahju, et inimesed on rahulolematud, aga üritame parandada. Õppetunnid, mida oleme saanud, meie jaoks on see uus olukord. Omavalitsustele on pandud väga suur lisakoormus. Võrdluseks toon, et toimetulekutoetusi taotleb Tallinnas 2000-2500 peret, seda toetust aga 50 000 peret."

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles ERR-ile, et Tallinn saadab inimestele abi osas halbu signaale.

"Tallinna linn on Eesti rikkamaid omavalitsusi ja neil on tegelikult kõige rohkem inimesi ja kõige rohkem vahendeid, et inimesi aidata. Siin omavalitsuses on muidugi ka palju inimesi ja seetõttu võib olla ka rohkem inimesi, kes vajavad toetust, aga oluline on koostöötahe. Ma ei näe Tallinna puhul seda soovi inimesi aidata. Miks muidu on nad oodanud 17 päeva, et üldse alustada ja teiselt poolt nüüd ütlevad, et nad ei jõuagi seda kõike menetleda?" kommenteeris Kallas.

"Ma kutsuks küll Tallinna linnavalitsust võtma jalad kõhu alt välja ja tulema inimestele vastu," lisas Kallas.

Linnaosavalitsus: taotlemise käik on inimestele segane

Lasnamäel elav Nikolai läks esmaspäeval sotsiaalosakonda taotlust esitama, arved korralikult kuude kaupa ümbrikesse sorteeritud. Mehe pension on 520 eurot ning kui novembris jäi toasooja- ja veearve veidi alla 100 euro, siis detsembri eest tuli maksta üle 212 euro. Eraldi tuleb maksta elektri eest.

"Selles kuus oli väiksem, sest elekter on nii kallis, et ma võtsin rõduakna klaasist osa välja ja tegin rõdust külmiku. Kui on miinuskraadid, siis ma lülitan külmiku välja ja säästan, hoides toitu rõdul," rääkis Nikolai "Aktuaalsele kaamerale".

Tänu sellele pole mõnikord terve nädal vaja külmikut kasutada. Nikolai sõnul on külmiku välja lülitamine ainus võimalus kokkuhoida, sest elektripliidi kasutamisest pole võimalik loobuda.

"Soojaarve on suurem, muud ei ole midagi. Võrreldes novembriga, miinuseid oli ka rohkem, 60 eurot," ütles lasnamäelane Jaan.

Tema sõnul korteris elades toasooja reguleerida ei saa ja nii tuleb tal maksta nii palju kui küsitakse.

"See taotlemise käik, mis ta on ja kuidas ta on, on inimestele suhteliselt segane. Infot on väga palju ja vähe, mida saadakse reaalselt aru. /.../ Inimesed tulevad, nad teavad, et peavad midagi saama, aga mida nad peavad saama, nad ei tea," rääkis Mustamäe linnaosavalitsuse peaspetsialist Aleksandra Lorvi.

Lorvi sõnul on paljud aru saanud, et pruugib neil oma arvega kohale tulla, kui neile makstakse raha kohe välja.

Nii mõnegi taotleja dokumente kontrollides on selgunud, et korteriühistu esitatud arve ei sobi, kuna küttearve lähtub ruutmeetritest, mitte soojakulust. Nii juhtus Eleanoraga, kes käis kultuurikeskuses Kaja nõustamisel. Kui ühistult uus arve käes, siis aitab tütar tal taotluse internetis esitada.

Esmaspäeva õhtuks oli internetis esitatud ligi 1900 taotlust, päeva esimeses pooles maksti Tallinnas välja ka esimene, 34-eurone hüvitis.