"UV faktor": kuidas hinnatõusu ohjeldada?

Foto: ERR

ETV saade "UV faktor" keskendus sel nädalal hinnatõusule ning otsis lahendusi selle leevendamiseks.

Saates arutlesid Narva linnapea Katri Raik, riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi, Eesti Panga president Madis Müller ja toiduainetetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.

Kohalikud omavalitsused on praegu vastu võtmas taotlusi inimestelt, kes vajavad energia hindade kompenseerimist. Raik tõdes, et toetamine peaks käima aga lihtsamalt kui see praegu lahendatud on. Raik selgitas, et näiteks Narvas on kolmandik inimestest allpool suhtelise vaesuse piiri, aga paljud, kellel on raskused, ei tule abi küsima, kuna see on liiga keeruline.

"Me oleme võtnud toetusi vastu kaks päeva ja saanud 200 avaldust kätte. /.../ See ütleb, et midagi on viltu. Vajadus on kindlasti suurem, avaldusi on ehmatavalt vähe. Pooled neist on e-posti teel, kuna riiklikku elektroonilist süsteemi ei tekkinud. Samas on üle 200 kõne päevas infotelefonile. Järelikult on see liiga keeruline," selgitas ta.

Potisepp tõdes, et hinnatõusud kasvatavad nende inimeste hulka, kes peavad kaupluses jälgima, mida nad üldse osta saavad.

"20 protsenti on Eestis, ütleme, mõisarenoveerijad. Ja täna on ilmselt see protsendiosa tõusuteel, kes peavad alati vaatama, mida nad üldse osta jõuavad. Ülejäänud 60 protsenti otsivad poodides soodushindu," rääkis ta ja kinnitas, et üle poole inimestest on väga hinnatundlikud.

"Kindlasti see on tõusuteel, sest šokihindu ja -arveid oleme alles nüüd saama hakanud. See kõik on toimunud nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks nii järsku. Toit puudutab kõiki," ütles Potisepp.

Tema sõnul on toidutööstuse liit teinud valitsusele ka oma ettepanekud leevendusmeetmete kohta.

Müller tõdes, et Euroopas ja USA-s pole ammu olnud nii kiiret hinnatõusu kui praegu. Tema sõnul on valitsusel võimalused inimeste olukorda leevendada, kuid samas ei tohiks valitsus oma meetmetega hinnatõusule hoogu juurde anda.

"Üks küsimus on selles, kuidas kõige paremini toetada inimesi, kes raskustesse sattunud. Teine on üldine majanduspoliitika hoiak. Ka Eestis oleme olukorras, kus ühelt poolt räägime järsust hinnatõusust ja sellest tulenevatest probleemidest, teisalt teame, et kui vaatame majanduse ja ettevõtete üldist olukorda, siis pilt pole sugugi halb. Majandusel läheb hästi sõltumata sellest, et lühiajaliselt on olnud järsk hinnatõus. Selles olukorrast tuleb ka valitsuse eelarvepoliitikat sättida, et mitte veel lisahoogu anda hinnatõusule," selgitas Müller ja lisas, et valitsus ei tohiks kulutada toetusteks rohkem kui tuludena saab.

Ligi sõnul peab valitsus tegema inimestel vahet ja toetust täpsemalt sihtima. Praegused toetusmeetmed ei ole tema hinnangul head.

"Kui viskame raha kõigile nagu praegu on juhtunud ja juhtub kuuldavasti edasi, et kõiki toetatakse meie kõigi rahaga, siis me tegelikult päris suuri kannatajaid üles ei leia," sõnas ta.

"Ma lisan veel, et rahaga inflatsiooni alla ei suru, seda saab rahaga ainult suurendada. /.../ Eesti on läinud väga hoogsalt toetust maksma, aga inflatsiooni see kindlasti ei vähenda."

Raigi sõnul peab valitsus mõtlema ka sellele, et praegused kõrged energiahinnad ei ole ilmselt ajutised.

"Praegu me keskendume hästi hetkele, kus elame, sest varsti tuleb kevad, on soojem ja valgem. Aga me räägime vähe sellest, mis tuleb edasi, mis tuleks teha, et selliseid olukordi edaspidi pehmendada. Ainult kokkuhoid siin ei aita," rääkis ta.

Ka Potisepp tõstatas küsimuse sellest, mis saab edasi. Ta tunnustas valitsust praeguste toetusmeetmete eest, aga märkis, et valitsus saaks energiahindade tõusu mõjutada.

"Minu küsimus on selles, mis saab edasi. Kui palju selliseid inimesi on kevade lõpuks, kes vajaks tegelikult abi ja mis saab ettevõtetest edasi. Ettevõtjad ei mõtle täna niimoodi, et see ongi näiteks ajutine, et tõesti, energiakandjate hinnad jäävad nii suureks paariks-kolmeks kuuks. Aga ettevõtjad küsivad, mis saab sügisel 2022. Meie sektor on väga otseselt seotud tarbija rahakotiga. Me väga selgelt näeme, millised tendentsid on. Me peame mõtlema natuke ettepoole," rääkis ta.

Sama meelt on Müller. "Ühelt poolt meil kindlasti täna keeruline hetk. Aga neid arutelusid jätkates tuleks kindlasti võtta pikem vaade ettepoole," sõnas ta ja selgitas, et kõrged energiahinnad liiguvad edasi teistesse kaupadesse. "Seda me lähema aasta jooksul ka näeme," märkis Müller.

Müller tõdes, et ilmselt jääb energia hind suure amplituudiga kõikuma ka tulevikus. Seda mõjutab tema sõnul osalt ka geopoliitiline olukord.

"Ma arvan, et me ei pea nüüd harjuma selliste elektrihindadega nagu olid detsembrikuus. See tõesti oli halbade juhtumite kokkusattumus. Aga ju selline pikaajaline trend vähemalt lähiaastateks on tõenäoliselt see, et elektri hinnad ja energia hinnad pigem püsivad kõrgemad kui olid mõni aasta tagasi."

Potisepp lisas, et energia hinna tõus pole toiduainete hindadesse jaekettides veel täies mahus jõudnud.

Müller lisas, et keskpanga prognoosi järgi käesoleva aasta teises pooles hinnatõus aeglustub.

Saatekülalised pakkusid lahendusi, mida kohe kõrgete hindade leevendamiseks teha.

"Arvan, et ongi vaja ka leida võimalusi raskustes inimeste ja ettevõtete toetamiseks. Seda on selle võrra lihtsam teha, et energia hindade järsk kallinemine on ka riigile toonud tegelikult täiendavaid tulusid, olgu see siis näiteks käibemaksu läbi. CO2 kvoodi hinnad on kallinenud, riigi omanduses energiaettevõtted teenivad rohkem. Mingi võimalus tekib. Selle arvelt tuleb mõelda, kuidas leevendust praegu pakkuda," selgitas Müller.

"Peaks võtma hoiaku, et riigi antud raha pole taevast kukkunud ja me peame kõik lõpuks selle maksudena kinni maksma. Mõistlik on riigil võimalikult targalt suunata raha sinna, kus seda on vaja kulutada ja mitte kulutada rohkem. Praegu tundub mulle, et hea abipaketi kogumahu sihtmärk võiks olla see täiendav tulu, mida riik otsesemalt või kaudselt, näiteks elektri järsult kasvanud hinnast teenib ise ja mitte enam võiks neid toetusi planeerida," rääkis Müller.

Potisepa sõnul on ettevõtjate ettepanek hinnalagede kehtestamine. "Me oleme valitsusele konkreetsed ettepanekud teinud. Me ootame neile valitsuse tagasisidet. On ettepanek kehtestada gaasi hinnale lagi, elektri hinnale lagi. See oleks nagu ühiskondlik kokkulepe. Me oleme pakkunud ka, kust seda kompenseerida," rääkis ta. Potisepa sõnul tuleks hinnalaed kehtestada ajutiselt.

Lisaks soovitab Potisepp valitsusel jälgida, mida teevad teised riigid.

Ligi hinnangul pole Mülleri pakutud ülelaekuvate summade kasutamine väga hea. "Tegelikult on eelarve ju puudujäägis ja ülelaekuvad summad on väiksemad kui praegu väljamakstavad toetused. Me oleme väga heldelt raha jaganud ja üsna halvasti suunatult, mis ongi poliitiliste kompromisside häda, et püütakse võimalikult paljusid õnnelikuks teha ja siis tegelikult abivajajateni jõuab sellest liiga väike osa," rääkis ta.

"Ja hinnalaed - kui te tahate riiklikke hindu, siis te saate ka riikliku nomenklatuuri ja reguleeritud lõpphinna," ütles ta ja lisas, et Reformierakond on pakkunud lahenduseks Norra sarnase meetme.

"Midagi Norra sarnast oleme ka läbirääkimistel välja käinud, et tarbimisele pannakse lagi ja teatud hinnatase, kust alates hakatakse toetama. /.../ Me oleme juba heldemad ja läbi räägitakse ka. Ei ole, et midagi teha ei saa. Me oleme läinud kahjuks universaalse toetuse suunas, aga siiski lae ja põrandaga. See on skeem, mida arutatakse," rääkis Ligi.

Raik rõhutas, et arutada tuleks seda, mis saab pikemas perspektiivis. "Selge on see, et praegu on kriis. Kui algas koroona, siis tundus see ka selline lühiajaline asi, nüüd on kaks aastat läbi saanud ja minu meelest me kordame sama skeemi - palju arutatakse, sõnumid on üsna ebaselged, poliitikud ütlevad välja erinevaid seisukohti, inimesed võtavad neid seisukohti tõe pähe. See on praegu kompenseerimispakettidega ka tekkinud. /.../ Sõnumid peavad olema hästi lihtsad ja selged ja neid tuleb korrata. Inimesed tahavad praegu selgust ja kindlust, keegi ei taha, et näpuga näidatakse. /.../ Inimesed tahavad selgust, millised on toetused ja mis saab viie aasta pärast, kus on need tuulepargid," selgitas ta.

Müller lisas, et pikaajaline selgus on inimestele tähtis ning keskpank saab pikaajalist hinnatõusu mõjutada.

"Rääkides pikaajalisest väljavaatest, siis keskpankurina ma pean ütlema seda, et rahatrükk ja väga toetav keskpankade madalate intressimäärade hoidmine,mida oleme aastate jooksul näinud, see kndlasti ka muutub, eriti kui tõesti tuleb välja, et hinnasurve on püsivam ja hinnatõus on kiirem kui täna prognoosime. Siis kindlasti ka keskpank reageerib. Ja keskpangal on hoovad just pikaajalise hinnatõusu mõjutamiseks," rääkis Müller.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: