Raik: Bideni esinemine võis anda Venemaale lisajulgustust

Kristi Raik
Kristi Raik Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

USA presidendi Joe Bideni äsjane esinemine, milles ta tunnistas, et Vene vägede "väike sissetung" Ukrainasse ei pruugi kutsuda esile lääne tõsist reageeringut, on kahjustanud lääneriikide ühtsust ning võib anda Venemaale lisajulgustust, ütles välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.

"Ma arvan, et võimalus [Vene rünnakuks] oli niigi kõrge. Aga see [Bideni esinemine] kinnitas seda, et läänes on kõhklusi ja vaidlusi selle üle, kuidas Venemaad heidutada ja kuidas reageerida uuele rünnakule. Nii et osana laiemast pildist võis eilne Bideni esinemine anda Venemaale lisajulgustust," ütles Raik neljapäeval ERR-ile.

Kui eelmisel nädalal lääs näitas ennast üllatavalt ühtsena Venemaa küsimuses, siis viimastel päevadel nähtu annab tunnistust sellest, et tegelikult see pilt nii hea ja ühtne ei ole, tõdes Raik.

"Rääkides Bideni eilsest väljaütlemisest, siis see oli selge strateegilise kommunikatsiooni viga. Aga samas see peegeldas ju ka tegelikku debatti nii USA-s kui ka Euroopas. Praegu käib läänes arutelu selle ümber, mida me saame või oleme valmis tegema selleks, et Venemaad heidutada ja sõjalise konflikti eskaleerumist ära hoida," rääkis Raik ning lisas, et Venemaa jälgib seda debatti tähelepanelikult.

Lääne reaktsioonides kolm vaidlusküsimust

Raik tõi esile vähemalt kolm teemat, mille üle Ukraina ümber valitsevate pingete kontekstis läänes vaidlusi peetakse.

"Esiteks sanktsioonid. Ette on valmistatud laialdasi sanktsioone, aga eriti eurooplaste valmisolek tegelikult tõsiseid sanktsioone rakendada on ebakindel," tõdes ta. Samuti on jäänud ebaselgeks ka see, kui ulatuslik peaks Venemaa uus rünnak olema selleks, et jõulisi sanktsioone käivitada, märkis Raik. "Sellele viitas ka Bideni sõnavõtt eile, et seda selgust ei ole," lisas ekspert.

Teine vaidluste valdkond on sõjaline abi Ukrainale, mida mõned riigid on andnud ja lubanud Ukrainale anda, kuid näiteks Saksamaa on selle välistanud. "Siin on ka seda sõnumit, et juhul kui Venemaa võtab ette uue rünnaku, siis seda abi lisatakse. Aga kas sellest siis enam abi on, on jällegi omaette küsimus. Tegelikult oleks praeguses olukorras Ukrainal seda abi kohe vaja," tõdes Raik.

"Kolmas küsimus on heidutus NATO idatiival, mida NATO eelmine nädal lubas lisada juhul, kui Venemaa käitub agressiivsemalt. Aga jällegi – siin on ebakindlust, et millistel tingimustel ja kui palju NATO on valmis heidutust lisama," rääkis välispoliitika instituudi juht.

"Nii et kokkuvõttes – kas nende sõnumitega suudab lääs Venemaad heidutada, on väga kahtlane. Ja seda ju ka Biden ütles, et ta eeldab, et mingil moel Vene rünnak toimub," tõdes Raik. "Väga võimalik, et [rünnak] toimub mingil üllataval moel ja sellisel moel, et lääs jääbki vaidlema selle üle, kas see nüüd on piisavalt tõsine selleks, et näiteks karme finantssanktsioone või energiasektorit puudutavaid sanktsioone kehtestada."

Lisaks paneks Venemaa uued sammud Lääne otsustus- ja tegutsemisvõime uude olukorda ja katsumuse ette. "Ja karta on, et Venemaa suudaks siis mingit edu edasise eskalatsiooniga saavutada ja Lääne vastus ei oleks piisavalt tugev," tõdes Raik.

Macroni esinemine lisas ebaselgust

Raik leidis, et ebaselgust Lääne positsioonidesse lisas ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kolmapäevane esinemine Euroopa Parlamendis, milles ta propageeris Euroopa Liidu suuremat autonoomsust julgeoleku tagamisel Euroopas.

"Macroni esinemine lisas omalt poolt ebaselgust lääne positsioonide üle ja kahtlusi lääne ühtsuse suhtes. Macron kutsus ülest Euroopat arutama ja valmistama ette omavahel ettepanekud selleks, kuidas praegust julgeolekuolukorda lahendada. See kordab Macroni vana mõtet, mida ta aktiivselt edendas juba mõni aasta tagasi, et Euroopa peaks läbi rääkima Venemaaga uue Euroopa julgeoleku korra üle, mis mingit edu ei toonud," rääkis Raik.

"Nüüd tuli ta praeguses väga teravas julgeolekuolukorras uuesti selle mõttega lagedale, mis tekitas palju hämmeldust ja kahtlusi, et kas see nüüd tähendab, et Euroopa ja USA vaheline ühtsus ei ole nii tugev, nagu see võis eelmisel nädalal paista," rääkis ekspert.

"Pigem ma ütleks, et Euroopa riikide vahel on ikkagi väga erinevaid nägemusi sellest, kuidas praegu peaks Venemaa ohuga tegelema. Ja võib öelda, et näiteks Balti riikide vaatest see mõte, et Euroopa hakkaks nüüd midagi läbi rääkima Venemaaga, see lihtsalt ei ole üldse realistlik ja selline mõte praeguses olukorras on ka ohtlik," rõhutas Raik. Tema sõnul ei tule Macroni ettepanekutest ka välja, kes oleks need, kes Euroopa nimel Venemaaga räägiks.

"Siin regioonis me teame väga hästi, kui sõltuv on Euroopa julgeolek USA panusest ja praegu on USA väga palju pingutanud selle nimel, et Lääne ühtseid vastuseid Venemaa suunas saada," märkis Raik ning lisas, et Macroni selline käitumine justkui õõnestab USA sõnumeid.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: