Laupäeval toimus USA presidendi Marylandi residentsis Camp Davidis briifing, kus osalesid virtuaalselt kaitseminister Lloyd Austin ja staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley.

Kohtumisel arutati vägede suurendamise kõrval ka värskeimat luureinfot ja liitlaste plaane, kuidas reageerida Venemaa Ukraina-rünnakule.

Valge Maja teatel osalesid videokõnes veel riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ja Bideni nõunik Steve Ricchetti.

Ajaleht The New York Times kirjutas laupäeval esimesena sellest, et Bidenile tutvustatakse võimalusi vägede suurendamiseks Ida-Euroopas. Otsus selle kohta võib sündida juba sel nädalal.

Üks kaalumisel olevaid variante on saata 1000–5000 sõdurit nii Balti riikidesse kui ka mujale Ida-Euroopasse, seejuures oleks võimalus nende hulka kümme korda suurendada, juhul kui olukord peaks halvenema.

Reutersiga rääkinud ametnik keeldus sõdurite arvu kinnitamast, kuid ütles, et plaanid on töös ja liitlastega käib arutelu võimalike variantide üle.

Ajakirjanikega rääkinud ametnikud keeldusid avaldamast detaile selle kohta, mis sorti lisavägesid saata on plaanis. Praegused ja endised väejuhid ütlesid, et need peaksid hõlmama rohkem õhutõrjet ning pioneeri-, logistika- ja suurtükivägesid. Biden võib anda ka nõusoleku saata juurde õhusõidukeid.

Siiani ei ole arutlusel olnud võimalust saata lisavägesid Ukrainasse. Biden on selgelt öelnud, et ta ei taha alustada järjekordset konflikti pärast USA valusat lahkumist Afganistanist möödunud suvel.

CNN-i teatel on lisavägede saatmise eesmärk nii heidutus kui ka liitlaste rahustamine. Kaalumisel on, kas paigutada ümber juba Euroopas olevaid vägesid või tuua lisa väljapoolt Euroopat.

The New York Times kirjutas, et selline otsus näitab olulist pööret Bideni administratsioonis, kust viimasel ajal on tulnud Ukraina teemal pigem vaoshoitud sõnumid, kartuses Venemaad provotseerida. Kuid kuna Vene president Vladimir Putin ei ole tagasi tõmmanud ja kõnelused kahe suurriigi vahel on ebaõnnestunud, on administratsioon senisest strateegiast eemaldumas.

Tuhandete Ameerika sõdurite juurde saatmine NATO idatiivale, sh Eestisse, Lätti ja Leetu on täpselt see stsenaarium, mida Putin on tahtnud Bideni administratsiooni ametnike hinnangul vältida, sest ta näeb, kuidas NATO liigub Vene piirile järjest lähemale.

NATO on juba pikemat aega kaalunud Venemaa rünnaku korral Ida-Euroopasse tuhandete sõdurite saatmist. Ka britid otsivad võimalusi Eestisse sõdureid juurde saata.

USA esindajatekoja välisasjade komisjoni vabariiklasest liige Michael McCaul ütles pühapäeval, et USA peaks korraldama rohkem õppusi NATO idatiiva riikides. "Vaja on ühisõppusi Poolas, Balti riikides, Rumeenias ja Bulgaarias, selleks et näidata Putinile, et meil on tõsi taga," ütles McCaul. "Praegu ta ei näe, et meil oleks tõsi taga."

Kallas: suured NATO liitlased võiksid Baltikumis kohal olla

Peaminister Kaja Kallas ütles esmaspäeval ajalehele Financial Times antud intervjuus, et Eesti ootab USA suuremat kohalolu Eestis ja Baltikumis laiemalt.

Kallase hinnangul võiks NATO oma idatiiba tugevdada hoolimata sellest, kas Venemaa ründab Ukrainat või mitte.

Peaminister märkis, et tahaks siin piirkonnas näha suurte liitlaste kohalolu, viidates sellega USA vägedele. Ameerika Ühendriigid on ainus suurem NATO riik, kelle sõdureid Balti riikides pole.

"Parim heidutus on see, kui sul on suured sõbrad. Kui sind koolis kiusatakse, siis kiusaja jätab su rahule, kui sul on suured ja tugevad sõbrad. Sama lugu on heidutusega... Suurim heidutus Venemaa jaoks on Ameerika lipp," kõneles Kallas.

Peaminister rõhutas ka seda, et NATO ei tohi Venemaaga ühtegi kompromissi sõlmida, sest pingelise olukorra on loonud Venemaa ja hakanud selle lahendamiseks nõudmisi esitama. Kallase sõnul võib mõni Venemaaga sõlmitav kompromiss kõlada nagu tühine asi, näiteks sõjaliste õppuste vähendamine, kuid NATO ei tohi sellistele nõudmistele järele anda.

"Mida peaksid lääs ja NATO Venemaale pakkuma, et see olukorra deeskaleeriks? Juba see küsimus on lõks. NATO ei ole seda olukorda tekitanud. Ainus, kes saab deeskaleerida, on Venemaa," rõhutas Kallas.

Peaministri sõnul tuli Venemaale üllatusena, et lääs on nii ühtne ja seda ühtsust tuleb hoida.

Eestis olevat NATO väeüksust juhivad praegu Briti väed, kohal on ka Taani ja Prantsusmaa sõdurid. Lätis olevat väeüksust juhib Kanada, Leedu oma Saksamaa ja Poolas USA.

Poola kaitseministeeriumi teatel on riigis praegu 4000 USA sõjaväelast ja veel 1000 sõdurit teistest NATO riikidest. Balti riikides on kokku 4000 NATO sõjaväelast.