USA presidendi Joe Bidenile esitatud plaanide hulgas on kuni 5000 sõjaväelase saatmine Balti riikidesse ja mujale Ida-Euroopasse. Julgeolekuolukorra halvenedes oleks võimalik vägede hulka ka kümme korda suurendada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Atlandi Nõukogu Venemaa eksperdi Ian Brzezinski sõnul suundub enamik ameeriklasi tõenäoliselt Rumeeniasse ja Poola. Osad neist paigutatakse ümber teistest NATO riikidest, teatud arv saabub aga Fort Braggi baasist Põhja-Carolina osariigis.

"Kui Biden otsustab seda teed minna, mida ta peaks tegema, siis tuleks kindlustada, et NATO idatiivale saadetavatel vägedel oleks massi ja piiriülest jõudu. Sealhulgas oleks vaja ründelennukeid, pikamaa tanki-, õhu- ja raketõrjesüsteeme. Väikese hulga ehk 1000 sõjaväelase ja käputäie hävitajate ja laevade piirkonda saatmine, mida teeb praegu NATO, võib saavutada pigem loodetust vastupidist tulemust, kui nende vastas on 120 000 Venemaa sõjaväelast, kes on valmis Ukrainasse sisse tungima," rääkis Brzezinski.

Biden võib teha vägede saatmise otsuse juba sellel nädalal. Nii administratsiooni sees kui ka kongressis on viimastel päevadel kõlanud arvamus, et USA peaks Venemaa tegevusele juba praegu karmilt vastama. Näiteks kehtestama sanktsioone Nord Stream 2 torujuhtmega seoses.

"Ka ukrainlased ütlevad, et ärge oodake Venemaa karistamisega nii kaua, kuni nad suunavad relvad meie riigi poole ja tungivad meie pealinna. Liigutage nüüd, astuge samme nüüd," ütles Washington Posti välistoimetaja David Ignatius.

"Kõige olulisem on sanktsioone kasutada heidutusena. Need peaksid olema vahendid, mis veenavad Venemaad edasisest agressioonist loobuma. Kui sanktsioonid kehtestatakse, siis kaob heidutav mõju," sõnas USA välisminister Antony Blinken.

Lisaks teatas välisministeerium, et USA saatkonnast Ukrainas tuuakse ära vähemolulised töötajad ja diplomaatide pereliikmed.