"Tundub, et ta on Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis rahvusvaheliselt praegu kõige nähtavam poliitik, kellelt küsitakse meie vaadet," ütles Välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.

"Mul on suhtluses kolleegidega teistest riikidest viimasel ajal väga sageli olnud hetki, kus nad teatavad, et nägid Eesti peaministrit esinemas ühes või teises meediakanalis. Seda märgatakse ja seda tunnustatakse," lisas Raik.  

Spoke to @JohnBerman @NewDay about how Russia likes to play on our fears.

They have different tools in their toolbox for it. Energy dependency is one example.

But the only thing we should be afraid of is fear itself. We should not be intimidated and fall for Russia's threats. pic.twitter.com/G2I1cHBVvM

— Kaja Kallas (@kajakallas) April 29, 2022

"Kaja Kallas oli ka juba siis, kui ta veel Euroopa Parlamendi liige oli, Brüsselis üsna märgatav, kuna ta oli aktiivne, koostas raporteid," rääkis üks üle kümne aasta Brüsselis erinevates meediaväljaannetes töötanud ajakirjanik ERR-ile.

"Aga nüüd on ta olnud superaktiivne, temaga on ilmunud nii paljudes väljaannetes suuri intervjuusid," rääkis reporter, kes palus oma nime ja praeguse töökoha mainimata jätta. Kui seni oli Eesti Euroopa Liidus peamiselt tuntud digiteemade poolest, siis nüüd on Eesti saanud märksa laiemalt pildile, lisas ta.

Sellega, et Kallas on rahvusvahelises meedias väga nähtav, nõustusid ka teised küsitletud asjatundjad.

Eesti peaministri sõnumid on jõudnud miljoniteni

Valitsuse pressibüroo arvepidamise järgi on Kallas esinenud või teda tsiteeritud märtsi algusest kuni 2. maini rahvusvahelises ajakirjanduses vähemalt 11 560 korda. Neist 6300 esinemist on olnud USA meedias, 2110 Ühendkuningriigi, 3050 Saksa ja 100 Prantsuse ajakirjanduses.

Kõik need näitajad on kordades suuremad nendest numbritest, kui palju on maailma meediasse pääsenud Läti peaminister Krišjanis Karinš või Leedu valitsusjuht Ingrida Šimonyte.

Kallasega on regulaarselt intervjuusid teinud telekanalid CNN ja BBC, mille mõlema auditoorium ületab sadat miljonit ning lisaks on temaga usutlusi või artikleid ilmunud ka Bloombergis (40 miljonit), CNBC-s (55 miljonit), The Wall Street Journalis (33), Washington Postis (67), Time Magazine'is,  Financial Timesis (17), The Timesis, Euronewsis (18), Deutsche Welles (35), Le Monde'is (22), saksakeelsetes väljaannetes Süddeutsche Zeitung, Frankfurter Allgemeine Zeitung, Die Welt ja Tagesspiegel, mille kõigi auditoorium on 20 miljoni ümber.

Lisaks laiendab Kallase sõnumeid see, kui neid kajastavad suured uudisteagentuurid nagu Associated Press (AP), Reuters, Bloomberg, DPA, AFP, mille avaldatud artikleid kasutavad sajad väiksemad ajalehed ja raadiojaamad.

Nii olevat AP artiklit, milles kajastati Kallase postitust Twitteris seoses Vene vägede korraldatud tapmistega Irpinis ja Butšas, refereeritud Ameerika Ühendriikide meedias 430 korral. Lisaks refereeriti sadu kordi ka Briti uudisteagentuuri PA, Prantsuse AFP ja Saksa DPA samalaadseid uudislugusid.

Photos of murdered civilians in Irpin and Bucha by Russian troops recall the mass killings by Soviet and Nazi regimes.

This is not a battlefield, it's a crime scene.

Mass killings of Ukrainian civilians by #Russia are clear war crimes. 1/3

— Kaja Kallas (@kajakallas) April 3, 2022

Mis sellest Eestile kasu on?

Vastuseks küsimusele, miks peaministri suur nähtavus rahvusvahelises meedias Eestile kasulik on, märkis Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma-Kadakas, et see kinnistab Eesti renomeed ja positsiooni Euroopa riigina - näitab, et kuulume Euroopasse.

"Kindlasti on rahvusvaheline maine ja meie riigi nähtavus meie julgeoleku jaoks oluline," tõdes ka Raik.

"Selle mõju on keeruline mõõta, aga kui näiteks Eestis peaks puhkema julgeolekukriis või Eesti sattuma rünnaku objektiks ning oleks vaja väga kiiresti meile toetust taotleda, siis sellistel suhetel – et meid teatakse ja meist hoolitakse – on abi korraldamisel kindlasti positiivne mõju. Lisaks on ka avalikul arvamusel, mida Eesti peaministri sage esinemine välismeedias aitab kujundada, kriisiolukordades oluline mõju," rääkis välispoliitika instituudi juht.

Raik rõhutas, et ehkki Eesti olukorda ei saa võrrelda praegu Venemaa rünnaku all oleva Ukrainaga, näitab sealne sõda samuti, kui oluline roll ukrainlaste võitluses on infol ja kommunikatsioonil, mille nad väga oskuslikult on enda kasuks tööle pannud.

Peaministri nähtavuse positiivset mõju Eestile tõid välja ka teised ERR-iga vestelnud eksperdid.

"See on ju sümboolne kapital, mida sellised esinemised koguvad! Mulje loeb – see, kes, mida ja kus ütleb. See tähendab ka seda, kui tõsiselt võetakse selle inimese esindatavat riiki," ütles endine Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni õppejõud Arko Olesk. "See on asi, mille pärast me tundsime väga suurt puudust Jüri Ratas teise valitsuse ajal," lisas ta. Praegu president Alar Karise teadusnõunikuna töötav Olesk rõhutas, et esindab siin oma isiklikke vaateid.

"See on kindlasti Eestile hea, et meil on sedavõrd rahvusvaheliselt nähtav peaminister," ütles ka Euroopa Parlamendi saadik, endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser. "Kuna maailma avalikkuse huvi ei pruugi selle teema suhtes igavesti püsida - avalikkus väsib ning juba näemegi, kuidas mõnes Euroopa nurgas soovitakse naasta tavasuhtluse juurde - siis seda enam on vajalik, et selle lühikese aja jooksul, mis meile on antud, saaksime oma mured ja ootused välja öelda," lisas Mikser.

Kallase aktiivsust välismeedias kiitis ka üks anonüümsust palunud Eesti meediaekspert: "Selles mõttes on meil vedanud – olla intellektuaalsel liidripositsioonil – see on ju puhas kuld! Targa poliitiku imago kandub üle ka rahvale."

Miks Kallas?

Küsimusele, miks just Kallas on sattunud Ida-Euroopa riikide liidritest nii nähtavale positsioonile rahvusvahelises meedias, tõid eksperdid esile nii tema ja tema meeskonna oskusi ja tööd kui ka meedia toimimise põhimõtteid.

"See on põhjuste kombinatsioon: õige inimene on õiges kohas. Teiseks on selle andnud ka tema meeskonna töö ja pingutus," ütles Olesk. Tema sõnul on eduks vaja kahte komponenti: nii enda panust ja pingutust kui ka vastuvõtja huvi ja sobivat situatsiooni.

"Ajakirjandus tahab ju selgeid sõnumeid ning Kaja Kallas ja tema meeskond on suutnud need sõnumid selgelt ja täpselt sõnastada, need ei ole olnud ülearu konfliktsed, aga siiski üle tavalise poliitiku ümmarguse jutu, kes ütleb et on mures või väga mures. Selliseid sõnumeid meeldib ajakirjandusel kasutada," rääkis Olesk.

Lisaks on siin tegemist justkui Matteuse efektiga: kus on, sinna antakse juurde, selgitas Olesk.

See tähendab, et kui mõni ajakirjandusväljaanne on juba Kallast esinema kutsunud, siis õnnestumise korral soovivad ka teised temalt intervjuud. "Õnnestunud esinemised genereerivad järgmisi õnnestunud esinemisi," tõdes Olesk.

Himma-Kadakas tõi samuti välja, et Kallase suure nähtavuse taga on valitsuse teadlik kommunikatsioon, mis rõhutab seda, millega Eesti on juba silma jäänud.

"Tegu on ka kena inimesega, kes on samas pädev välispoliitikas ning väga hea inglise keele oskusega – ta oskab sõna seada," märkis Himma-Kadakas. Kallase profiil kui Ida-Euroopa riigi valitsusjuht ning pealegi veel naisterahvas sobitub hästi ajakirjandusväljaannete vajadustega, leidis ta.

Mikseri hinnangul kutsutakse Eesti valitsusjuhti välismeediasse nii sageli ka selle pärast, et Eesti on aastaid olnud lääneriikide senise Vene-poliitika suhtes kriitiline ja hoiatanud naiivsuse eest Moskva suunal, tajunud ohtu Venemaa energiasõltuvusse jäämise suhtes. "Praeguses muutunud julgeolekuolukorras, kus need teemad on teravalt päevakorral, soovib ajakirjandus sellise riigi esindajaid kasutada," tõdes Mikser.

"Muidugi on oma roll ka inimesel, kes vastab ootustele, suudab ajakirjanduses heas keeles ja selgelt oma mõtteid väljendada," lisas endine välisminister.

Ka anonüümsust palunud meediaekspert tõi välja ajakirjanduse toimimisloogika: "Meediaga on ju lihtne: kui ühe korra hästi esined, siis lendavad ka teised [väljaanded] peale."

Aga selleks, et hästi esineda, on vaja head keelt, lugemust ja julgust, lisas ta. Ta tõi välja, kuidas Kallas on mitmel korral oma esinemistes sidunud praeguse olukorra ajalooga.

Here's what I focused on in my Berlin Speech on Freedom @FNFreiheit.

When I was 11, my dad took us to see the wall by the Branderburg Gate. He said: "Breathe in deeply – that's the air of freedom that comes from the other side." 1/8 pic.twitter.com/Ks0nlKng4g

— Kaja Kallas (@kajakallas) April 25, 2022

Ka Olesk viitas sellele, kuidas Kallas ja tema meeskond on oma sõnumites osanud õnnestunult ühendada praeguse rahvusvahelise olukorra Kallase enda tausta ja ajalooga.

"Kallas on toonud oma esinemistes isiklikke näiteid enda ja oma perekonna ajaloost ning ühendanud selle praeguse Venemaa rünnaku kontekstiga – isiklik mõõde mõjub auditooriumile, aitab suhestuda selle teemaga," rääkis Olesk. Sellega näitab Eesti peaminister, et tegemist ei ole mitte mingi anonüümse sündmusega kusagil tuhandete kilomeetrite taga, vaid et see võib puudutada paljusid eurooplasi, lisas ta.

Ash paigutab Kallase EL-i juhtpoliitikute hulka

Üheks näiteks sellest, kuidas Kallas on suutnud ennast EL-i mõjukamate liidrite hulka viia, on aprilli lõpul Briti väljaandes The Guardian ilmunud artikkel tunnustatud kolumnistilt Timothy Garton Ashilt, kes nimetab Eesti valitsusjuhti Euroopa suurimate ja mõjukamate riikide juhtide kõrval.

"Tänases 27-liikmelises Euroopa Liidus ei piisa ainult Saksa-Prantsuse tandemist. Euroopa "meie" ei saa koosneda ainult saksa Wir-ist ja prantsuse nous-st. Õnneks on neil käepärast mõned suurepärased kolleegid. Itaalia peaminister Mario Draghi, kes erinevalt [Saksa kantslerist Olaf] Scholzist suutnud teha läbi transformatsiooni rahuaegsest majandusjuhist märksa teravamaks ja tugevamaks sõjaaja liidriks. Valitsusjuhid nagu Pedro Sanchez Hispaaniast, Mark Rutte Hollandist või Kaja Kallas Eestist on tõsised partnerid Euroopa laiema "meie" moodustamisel," kirjutas Ash 25. aprillil Guardianis ilmunud artiklis sellest, kuidas Prantsuse president Emmanuel Macron Euroopa Liitu ümber kujundab.