Rahvaloenduse e-küsitlusele vastas vaid 43 protsenti elanikest

Rahvaloenduse e-ankeedi avaleht.
Rahvaloenduse e-ankeedi avaleht. Autor/allikas: Statistikaamet

Laupäeval lõppenud rahvaloenduse e-küsitluse etapi käigus loendati esialgsete andmete põhjal 568 891 inimest ehk 43 protsenti Eesti elanikest.

"Vastamine ei olnud kõigile kohustuslik ja seda enam teeb rõõmu, et inimesed niivõrd keerulisel ajal palvele reageerisid ning sellega rahvaloenduse õnnestumisse olulise panuse andsid," ütles statistikaameti peadirektor Urmet Lee pressiteate vahendusel.  

Eelmise rahvaloenduse ajal vastas elektroonilisele küsimustikule umbes 60 protsenti elanikest, aga siis oli vastamine tehtud kohustuslikuks.

Tänavune rahvaloendus toimub valdavalt registrite põhjal, kuid sellele lisaks paluti inimestel vabatahtlikult vastata ka lühikesele e-ankeedile internetis.

Suhteliselt kõige enam täitsid e-ankeedi Tartu linna ja Harjumaa elanikud, mõlemas 49 protsenti vähemalt 15-aastastest elanikest. Samuti näitavad esialgsed andmed, et aktiivsed vastajad olid 40–65-aastased naised, passiivsemad aga noored mehed.

Statistikaameti peadirektor rõhutas, et olenemata e-ankeedi täitmisest saavad loendatud siiski kõik Eesti inimesed. "Need, kes ei jõudnud või ei saanud küsimustikule vastata, ei pea muretsema, sest registriandmete alusel loendame üle kõik Eesti elanikud," kinnitas Lee.

Ta meenutas, et e-küsimustiku täitmisele eelnes üleskutse oma registriandmete korrastamiseks ning viimased kümme aastat tehtud pidevat tööd registrite paremaks muutmiseks.

"Seega on tänaseks meie registrid piisavalt kvaliteetsed. Siit edasi on aga paras aeg arutlema hakkama, kuidas edaspidi rahvaloendust läbi viia, ükskõik millisel soovitud ajahetkel ja piltlikult öeldes ühe nupuvajutusega," rääkis Lee.

Lühikene e-ankeet, mis tänavusel rahvaloendusel täita tuli, annab teadlastele ja otsustajatele lisainfot inimeste keelte- ja murreteoskuse, tervise ning usuliste tõekspidamiste kohta. Küsimustiku täitmine oli vabatahtlik, välja arvatud juhuvalimile, kuhu kuulub üle 61 000 inimese üle Eesti kõikidest omavalitsustest.

Rahvaloendus jätkub väiksemas mahus 1.–28. veebruarini. Kõigi nendega, kes kuuluvad kohustuslikku juhuvalimisse, aga mingil põhjusel veebis ei vastanud, võtavad veebruaris ühendust küsitlejad. "Esmalt võtame inimestega ühendust telefoni teel, kodukülastused on Covidi-aega arvestades viimane võimalus ning ka need toimuvad ainult eelneval kokkuleppel," lisas Lee.

Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab pildi Eesti rahvastikust ja elust ühel ajahetkel. Seekordsel rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit: valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info ligi 30 riiklikust andmekogust, lisaküsitlusega palutakse inimestelt infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.

Rahvaloenduse e-ankeedi vastamismäär maakonniti (22.01 seisuga):

Harju maakond (v.a Tallinn) – 48,5 protsenti
Tartu linn – 48,5 protsenti
Tartu maakond (v.a Tartu linn) – 46,6 protsenti
Rapla maakond – 42,4 protsenti
Hiiu maakond – 39,9 protsenti
Lääne maakond – 39,8 protsenti
Saare maakond – 39,7 protsenti
Järva maakond – 39,6 protsenti
Lääne-Viru maakond – 38,8 protsenti
Viljandi maakond – 38,5 protsenti
Pärnu maakond – 37,8 protsenti
Põlva maakond – 36,3 protsenti
Jõgeva maakond – 35,6 protsenti
Võru maakond – 35,6 protsenti
Tallinn – 35,4 protsenti
Valga maakond – 31,3 protsenti
Ida-Viru maakond – 20,6 protsenti

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: