Ruth Kalda: Eesti pole nakatumistega veel tippu jõudnud

Foto: ERR

Seireuuringu juhi professor Ruth Kalda sõnul pole Eesti nakatumistega veel tippu jõudnud, mis paneb küsima, kas kiirtestide kasutuselevõtt alternatiivina vaktsineerimispassile oleks sellises olukorras õige.

"Haiglate osas ei julge ma lõpuni loota, et haiglakoormus üldse ei kasva. Kui ikkagi massiliselt on viirus levimas ja leviku tõus kindlasti ei ole tippu jõudnud, siis võib paratamatult inimesi haiglasse sattuda. Samas on ka mujalt riikidest näha, et haiglakoormus ei kasva võrdeliselt nakatumise kasvuga," rääkis Kalda.

Kalda sõnul on oluline, et enamus arstiabi osutatakse väljaspool haiglat. "Perearstiabi, kiirabi poolt ja ka eriarstiabi ambulatoorselt. Need on kõik väga ülekoormatud praegu ja töötavad viimase piiri peal," ütles ta.

Esmaspäevast läks Eesti üle tervishoiu valmisoleku teisele tasemele, mis tähendab, et perearstidel on selles olukorras võimalik hinnata, milliseid patsiente vastu võetakse ja milliseid teenuseid osutatakse. "Edasilükatavaid teenuseid ja arstiabi võime lükata tulevikku ja jätta praegu osutamata. See puudutab näiteks tavalisi krooniliste haiguste jälgimisi, profülaktilisi tegevusi, tõendite pärast terviseläbivaatusi," sõnas Kalda.

"Me peame tegema valikuid ja täna on prioriteediks ägedad haigused ja nendele abi osutamine, kes seda kõike enam vajavad," rääkis Kalda.

Teadusnõukoja hinnangul tuleks kiirtestide lubamise puhul testida ka vaktsineerituid, sest nad võivad nakatada neid, kes ei ole vaktsineeritud.

Kalda märkis, et vaktsineerimine on inimese vaba valik. "Tuletan meelde seda, et need, kes on vaktsineerimata on vähem kaitstud raske haigestumise eest. Kuigi koroonatestiga saavad nad kinnitada, et pole suure tõenäosusega nakatunud, ei kaitse see neid haigestumise ja ka raske haigestumise eest, seda on näidatud praegu olemasolevates uuringutes," sõnas ta.

Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Inglismaa uuringute kohaselt, kus on omikroni tõve levik tipu saavutanud, on võrreldud, et kergemat läbipõdemist ei saa selgitada vaid omikroni tüve iseärasustega.

"Tegelikult umbes 25 protsenti võib selgitada sellega. Ülejäänu on selgitatav sellega, et eelnevalt on omandatud kaitse vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise tõttu. Me ei saa iseenesest väita, et omikron ise oleks väga kerge, aga meid kaitseb hoopis see, et on eelnevalt immuunsustase saavutatud," ütles Kalda.  

Kalda märkis, et kui kiirtestid võeti Eestis kasutusele üritustele pääsemise võimalusena, siis nakatumistase oli seitsme päeva kohta keskmiselt 55. "Need kaotati ära, kui seitsme päeva nakatumine oli üle 300. Aga meil on täna keskmine nakatumine seitsme päeva kohta üle 4000. Me ei räägi sellest, et kiirtestid üldse tagasi ei tule, aga küsime, kas see on kõige õigem praegu, kus oleme pandeemia tipu poole liikumas ja ei ole veel seda saavutanud," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: